Luukas soovib Balti majandusliitu

Kahepäevase foorumi avanud Luukas nimetas ettevõtmise missiooniks Balti majandusarengu kiirendamist ning käis välja Balti maandusliidu idee. ?Kas meil on praegu ühine turg, kas kaubad ja kapital liiguvad vabalt? Täielikult mitte,? ütles Luukas ja kutsus parlamentidevahelist Balti Assambleed ja valitsustevahelist Balti Nõukogu üles kiiremale seaduste harmoniseerimisele.

?Vaja on ühist Balti majandusruumi, sest ka väikeste ettevõtete jaoks on iga meie turg eraldi võetuna väike. Miks mitte meie paratamatul ja pöördumatul teel Euroopa Liitu ühineda Balti majandusliiduks, kus oleksid samad tingimused mis ELis juba enne ELiga liitumist,? ütles Luukas.

Hansapanga juht Indrek Neivelt pidas samuti majanduskasvu mootoriks euroliitumist, aga ka siinsete inimeste motivatsiooni ja uusi tehnoloogiaid. ?Enamasti öeldakse, et Baltimaade edu aluseks on odav tööjõud. Minu meelest ei ole see mingi eelis,? ütles Neivelt. ?Eelis on see, et me oleme motiveeritud tarbima rohkem ja rohkem, milleks me peame töötama rohkem. Ja me teemegi seda rohkem kui Euroopas ? see on meie edu võti,? ütles Neivelt.

Tema sõnul avab ELi laienemine Eestile turu, mis ulatub 380 miljoni tarbijani ja mille sisemajanduse kogutoodang on 9 triljoni euroga 400 korda suurem kui Baltimaade oma kokku.

Hoolimata maailmamajanduse aeglustumisest on Neivelti sõnul küllalt võimalusi hoogsaks kasvuks. ?Olen optimistlik arengute osas kõigis kolmes Balti riigis. Aga tahan näha suuremat koostööd Balti firmade vahel, et olla konkurentsivõimelisemad,? ütles Neivelt.

Läti kaubandus-tööstuskoja esimehe Viktors Kulbergsi sõnul peaks näiteks kaubandus Balti piirkonnas suurenema 15?20 aastaga 10 korda ning selle ajaga võiksid Balti riigid saada ?globaalseteks tiigriteks? oma majanduskasvult. ?Seda aga siis, kui poliitikud teevad õigel ajal õigeid otsuseid,? ütles Kulbergs.

Nii Kulbergs kui peaminister Mart Laar tõdesid, et peamiseks ülesandeks on stabiilse regiooni maine saavutamine.

?Kui me ise vaatame tagasi oma poliitilisele ja majanduslikule arengule 10 aasta jooksul, siis näeme seda stabiilsena. Kuid maailm näeb liiga sageli Baltimaid ikka veel ebastabiilse ja riskantsena. Seega on üks meie eesmärk stabiilsus ning seda saavutame ainult Euroopa ja Põhja-Atlandi struktuuridega liitudes,? ütles Laar ELi ja NATOt silmas pidades.

Eesti, Läti ja Leedu majandusministrid esitasid oma tulevikunägemuse edu saavutamiseks. Kui Mihkel Pärnoja rääkis riigi poliitika rollist pikaajalise majanduskasvu saavutamisel, siis Leedu majandusminister pani rõhu Leedu majanduse kohandumisele maailmamajandusega. Läti majandusminister aga andis oma riigisekretäri suu läbi teada, et näeb eduvõimalust eelkõige uues majanduses, kõikvõimalikus e-äris ja interneti laialdases kasutusele võtmises, milleks on välja töötatud eLatvia programm.