Nii näiteks võib raamatupidamisteenuseid osutav ettevõtja saada kogu käibemaksu tagasi nii uue auto ostmisel kui selle võtmisel kapitalirendile, lisaks veel 2/3 sellest käibemaksust, mis ta on tasunud bensiini ostmisel.

Raamatupidaja võib aga juba jaanuaris ootamatult avastada, et nende arvutis olev raamatupidamisprogramm ei ole midagi kuulnud seadusemuudatusest, mille järgi tuleb pidevalt ostetava kauba ostmise kulud kanda jooksva kalendrikuu arvele, aga käibemaksu saab maha arvestada järgmise kuu seitsmendal kuupäeval.

Eilsel Äripäeva seminaril osalejad tundsid huvi ka selle vastu, millal saab tutvuda uue käibemaksu deklaratsiooni vormiga, mis peaks uuest aastast olema iga raamatupidaja ja finantsjuhi igapäevane töövahend, kuid mille vormi pole rahandusministeeriumist veel välja antud.

Neile ja teistele küsimustele andsid seminaril vastuseid nii maksuametnik, maksukonsultandid kui õigusteaduste doktor, kellest igaüks kommenteeris ka konkreetset osa uuest käibemaksuseadusest.

Tartu Ülikooli lektor Lasse Lehis tunnistas, et seaduses on vajakajäämisi, seni on puudu mõned vajalikud määrused ning rakendussätted. Seaduse suurimaks plussiks nimetas Lehis üldpõhimõtet, et käibemaksuga topeltmaksustamise juhtumeid jääb järjest vähemaks. ?Käibemaksu maksmine ei peaks olema mitte ettevõtja, vaid tavatarbijast inimese kanda,? ütles Lehis, kelle sõnul vähenevad uue seadusega ka maksusoodustuste ja -vabastuste nimekirjad, mis omakorda toob kaasa maksukoormuse tõusu.

Samas loetakse uuest aastast maksuvaba käibe hulka mitte ainult eluruumide, vaid ka asutuste ruumide rendileandmist. Maksuvabastust ei kohaldata vaid majutusteenuste osutajatele.

Arthur Andersen Eesti ASi maksukonsultant Sirje Pulk tõi kinnisvara üürimisest ja võõrandamisest rääkides välja juba praegu uude käibemaksuseadusesse sissekirjutatud vastuolu. Nimelt on kirja pandud juhtumid, mil kinnisasja võõrandamisel ei kohaldata maksuvabastust, kuid viited mõistetele ?ehitis? ja ?krunt? on võetud ehitus- ja planeerimisseadusest, mis uuel aastal enam ei kehti.

?Käibemaksuseaduses puudub ka selgitus, mida teha siis, kui ettevõtja ei taha enam ruume rentida, kuidas ta peaks käituma,? esitas Pulk retoorilise küsimuse.

Täiesti uue osana seisab seaduseparagrahvides teenuse importimise ja selle pealt käibemaksu arvestamise teema. Käibemaksu peavad hakkama tasuma kõik need, kes toovad Eestisse näiteks kindlustus-, reklaami-, konsultatsiooni-, telekommunikatsiooni- või volinikuteenust. ?Imporditavad teenused, mille pealt tuleb käibemaksu tasuda, on samad, mis on praeguses eksporditavate teenuste nimekirjas,? selgitas Rimeless MRI maksukonsultant Aule Kindsigo.

Samas jäid selgelt ühese vastuseta eilsel seminaril saalist tulnud ärimeeste küsimused selle kohta, kas ja kuidas maksta käibemaksu juhul, kui välismaalt tuleb Eestisse seadmete paigaldaja või Eesti firma ostab välismaalt näiteks ekspedeerimise teenust.

Õigusteaduste doktorina oli Lasse Lehis väga kriitiline seaduses tehtud erandi suhtes, mis puudutab sae- ja metsatööstusi: ?Kitsa valdkonna ettevõtjatele antakse soodustus, nende eest peab riigile käibemaksu tasuma ostja. See on ebaõiglane ja kasulik just puidutööstustele.?

Uute mõistetena on seaduses kirjas omatarve ja teenuse osutamine iseendale. See annab ettevõttele endale või füüsilisest isikust ettevõtjale seadusliku õiguse kasutada oma kaupu ja teenuseid.

KPMG Estonia maksukonsultant Kadri Arula selgitas eilsel käibemaksuseminaril, et autodega seotud tehingutes on uude seadusesse tulnud uusi nüansse. Kõige olulisem muutus on see, et alates jaanuarikuust saab kapitalirendi puhul tööks soetatud sõiduautodelt kaks kolmandikku käibemaksu maha arvata, seni sai käibemaksu maha arvata vaid kasutusrendilt.