Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vale soojustus rikub hoone sisekliima

    Soojustusmaterjale valides langetatakse sageli ostuotsus mingi toote kasuks vaid hinna järgi, jättes arvestamata ekspertide soovitused ja nõuanded.
    Kivimaja seestpoolt soojustamine on kõrge riskiastmega. Tõenäosus, et talvel tekib sellisel viisil soojustatud hoone seina külma sisepinna ja soojustuse vahele veeauru kondensaat, on suur. Märgudes kaotab aga soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama erinevad tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid.
    Erinevalt kivimajadest võib puidust hoonet soojustada nii seest kui ka väljastpoolt, kuid ka siis tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja on väljastpoolt kaetud aurutõkkekilega, võib seestpoolt soojustamine samuti niiskuskahjustusteni viia.
    Erinevate soojustustoodete hulgas valikut tehes näeme, et tihedamad materjalid on üldjuhul suurema soojusjuhtivusega. Mineraalvillade puhul on aga nimetatud seaduspärasuses olulisi erandeid, mida maja soojustamisel tuleb silmas pidada.
    Mineraalvillad on head soojustusmaterjalid, kuid nende hulgast peab oskama sobivat toodet valida.
    Kui näiteks pööningulagedele sobivad väga väikese mahumassiga mineraalvillad, siis välis-seinte soojustamiseks kerget villa soovitada ei saa.
    Seinte soojustamiseks tuleb eelistada villatooteid mahumassiga üle 19 kg/m3. Kergvilla probleem on selles, et teatud mahumassist allpool hakkab infrapunane kiirgus, mis omab suurt osatähtsust soojaülekandes, hõredast materjalist ?läbi paistma?. Teine negatiivne efekt kergvillade seintes kasutamise puhul on, et villa sees hakkab õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema, hoone sisepinda tugevalt jahutades.
    Kolmanda ebasoovitava mõjuna kipub seina paigutatud kergvill aja möödudes vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad, mida on hiljem väga kulukas täita, sest sein tuleb lõhkuda.
    Soojustusmaterjalidest on mineraalvilla vastand saepuru, mille isolatsioonivõime on kolm korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus välja. Paraku kipub ka saepuru nagu kerge mineraalvillgi vajuma, tekitades ajapikku külmasildade tekkega seotud probleeme.
    Kui saepuru võib endasse koguda õhust vett kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati, siis mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees kindlasti olema hoolikalt paigutatud aurutõke.
    Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded (lagi, põrand, seinad), küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna, vajadusel ehituskonsultantidega nõu pidades.
    Enne soojustuse paigaldamist võiks köetud hoone termokaamera või distantstermomeetriga üle mõõta, et selgitada täpselt suuremad soojakao kohad.
    Näiteks eramaja mõõtmine termokaameraga maksab umbes 5000 krooni ringis. Mõõtmistulemustele tuginedes on võimalik koostada tunduvalt efektiivsem soojustusplaan. Majas, kus ehitades on arvestatud asjatundjate soovitusi, läheb piirdetarindite kaudu kaotsi kaks kuni kolm korda vähem soojust kui 10?15 aastat tagasi valminud hoonetes.
    Autor: Lennart Sasi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga Rikaste TOPi eelõhtu!
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.