Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õige valgus hoiab silmi

    Koduse töökoha õige valguslahendus algab töönurgale sobiva koha otsimisega. Sisearhitekt Priit Põldme sõnul on soovitav töökoht võimaluse korral paigutada akna alla. Sel juhul ei peegeldu aknast tulev valgus monitorile ning ühtlasi on mõttepauside ajal võimalik pilku kaugemale suunata. Kui ruumiplaneering töökohta akna alla paigutada ei võimalda, siis on soovitav leida töönurgale selline koht, et aken jääks vasakule. On ju vähemalt paremakäeliste inimeste puhul rusikareegel see, et valgus langeks tööpinnale vasakult poolt.
    Kui kontoris on tihti üldvalgus nii hea, et kohtvalgust vaja polegi, siis kodus on üldvalgus enamasti pehmem ja hubasem ning töökoha piisavaks valgustamiseks jääb sellest napiks. Kui üldvalgus on siiski küllalt hea, kuid laelamp jääb töökohast kaugele, siis on üks võimalus lisakonksu abil lamp töökohale lähemale tuua.
    Laest rippuva valgusti puhul on oluline lambi kõrgus. Kui see on liiga kõrgel, siis jääb laua taga istuja valgusvihule ette. Kui aga liialt madalal, siis jääb lamp töötajale ette. Lambi optimaalne kõrgus on Põldme sõnul inimese silmade kohal.
    Enamasti ei sobi töökohta valgustama lakke süvistatud halogeenlamp, sest tavaliselt jääb istuja sellelegi ette. Kui süvistatud halogeenlampi siiski kasutada, peab see paiknema mitte töökoha keskel, vaid kuskil nurgas või ääres.
    Kui kodubüroo töötajal on vaja teha suurt täpsust nõudvat tööd, siis üldvalgusest tihti ei piisa ning juurde tuleb muretseda laualamp. Viimased on kas klassikalised jalaga lambid, mis laua peale pannakse, kuid mis üsna palju ruumi võtavad, või tööpinna külge kinnitatavad valgustid. Laualambi paigaldamisel tuleb taas meeles pidada rusikareeglit, et valgus peab tööpinnale langema vasakult.
    Tööpinda võib valgustada ka luminofoorlambiga, mis pannakse näiteks riiuli külge, nii nagu on tavapärane köögis. Niisuguse võimaluse kasutamisel tuleks selleks, et valgus silma ei paistaks, lambile ette panna kaitseliist. Heaks võimaluseks peab Põldme ka laua kõrval põrandal seisvaid lampe. Kui ruum pole just väga kõrge laega ning töö erilist täpsust nõudev, siis võivad viimaste seast sobilikuks osutuda näiteks sellised lambid, mis suunavad valgusvihu lakke, kust see siis allapoole hajub. Nii välditakse valguse peegeldumist ekraanile.
    Peegeldustega võib probleeme tekkida ka sel juhul, kui lauapind on läikivvalge. Lahendusena tuleb sel juhul lampi sobivamasse asendisse keerata.
    Kodus on otstarbekas kasutada ka polüfunktsionaalseid põranda- või seinalampe, mida on võimalik suunata. Nii võib kodubüroos töötades sellise lambi keerata tööpinda valgustama ning töö lõppedes suunata see näiteks kõrvaloleva tugitooli poole, et seal siis ajalehte lugeda.
    Õhtustel töötegijatel tasub teada, et lauspimedas arvuti taga istumine pole silmadele hea. ?Kontrast monitori ja keskkonna vahel ei tohiks olla liiga tugev,? selgitab Põlme. ?Pimedas aga kiirgab monitor liiga teravalt.?
    ___________________________________________
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Sellele sektorile ma niipea raha ei panusta
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.