Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muudatus vajab mõistmist
Töötajate mõtteviisi inertsus, eduka tagasisidemehhanismi loomine, muudatuste ettevalmistamine, muudatustes osalejatelt aktsepteeringu saamine ? sellised olid Juhtimise vestlusringis osalejate vastused küsimusele, mis on muudatuste juhtimisel kõige raskem. Nagu näha, pidasid kõik vastanud raskeimaks erinevaid probleeme.
Oluliste asjaolude paljusus teebki muudatuste eduka elluviimise väga keeruliseks. Kuigi enamasti eelneb tähtsatele muudatustele ettevalmistustöö, millega püütakse võimalikke takistusi ennetada, on muudatuste kulgu raske ennustada, sest iga muudatus on unikaalne.
Äsjase uuringu kohaselt saavad Eesti juhid muudatuste juhtimisega sageli hakkama ilma, et nad isegi teaksid, kuidas just. Muudatusi ei analüüsita, loodetakse enda tervele mõistusele.
Kuigi suur osa muudatustest ei anna soovitud resultaati, tunnistavad Eesti juhid harva, et tegemist oli ebaõnnestumisega. Kardetakse (ja osaliselt ilmselt põhjendatult), et see võib vähendada alluvate usaldust juhi vastu. Siiski tasub juhil juba läbiviidud muudatusi hoolikalt analüüsida, et protsessi takistavad asjaolud välja selgitada.
Muidu võib tekkida olukord, et iga muudatuse puhul hakatakse lihtsalt algusest peale ja siis muudkui lahendatakse järjest kerkivaid probleeme.
Loomulikult tuleks hoiduda samuti teisest äärmusest, et põhiline energia kulub väga põhjalikele ettevalmistustöödele ja hilisemale analüüsile ning muudatuse läbiviimine ise jääb teisejärguliseks.