Säästumarketi keti juht Maldar Mäesalu nimetas Äripäeva kaubandusseminaril oma ettvõtte eduka arengu märksõnadena ranget kontseptsiooni järgimist, ambitsioonika eesmärgi täitmist ja agressiivsust.
Mäesalu sõnul lähenetakse Säästumarketis efektiivsuse mõistele teise nurga alt, kui teistes kaubandusettevõtetes. 'See tähendab seda, et peame täitma püstitatud ülesanded,' märkis ta.
Eestis kahe ja poole aasta eest tegevust alustanud Säästumarket võttis eeskujuks sakslaste Aldi. 'Alguses püstitasime väga ambitsioonika eesmärgi,' rääkis Mäesalu. '2002. aasta lõpuks peame haarama turult mitte vähem kui 20 protsenti'.
Mäesalu sõnul on Säästumarket täna plaanitud graafikus. Nimetatud turuosa saavutamiseks tahab kett ehitada ligi 50 poodi üle Eesti. Praegu on avatud 29 Säästumarketit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
'Säästumarket on deklareerinud üheselt, et meil on parim hind,' ütles Mäesalu. 'Meil pole küll parim teenindus, asukohavalik, pole kaupluses lastenurka. Taotleme ainult odavat hinda ja nii oleme ka plaanid koostanud.'
Säästumarket on Mäesalu sõnul juhtimise efektiivseks viinud läbi teatud kokkulepete ehk siis kontseptsiooni. 'Inimestel on kaupluses nende tegevus teada. Neil on ainult täitja roll, pole vaja mõelda.'
Mäesalu ütles, et iga tegevuse jaoks on loodud Säästumarketis normatiiv, seetõttu on käsuahel viidud lühikeseks, mis omakorda tähendab väiksemaid juhtimiskulusid.
'Juhtimine käib läbi eelarve,' ütles Mäesalu. 'Eelarve koostatakse alt üles, üksused teevad eelarve ise, selle kinnitab juhtkond'. Ta lisas, et kogu ettevõtte palgasüsteem tuleneb sellest samast eelarvest.
Mäesalu sõnul tuli töötajatele selgeks õpetada discounteri kontseptsioon. 'Discounter on Eestis ainulaadne, siin pole kusagilt võrdlust võtta ning seetõttu loodi koolitusüsteem'.
Säästumarket ei tegele kliendiuuringutega, poed on ehitatud ühtemoodi, poode koristavad töötajad ise, poodides pole lette, kaupa müüakse alustelt, loetles Mäesalu efektiivsuse allikaid.
Lisaks odava hinnaga saavutatavale suurele müügimahule saab poekett oma omapära tõttu hankijatele pakkuda ka madalamaid logistikakulusi, ütles Mäesalu. Ta lisas, et kokkuhoiu nimel on ka hankijate arv viidud minimaalseks.
Agressiivsusest rääkides nimetas Mäesalu terve Eesti katmist poodidega. 'Eestis on linnu, kuhu kaks kauplust kõrvuti ei mahu,' lisas ta.