Kaitsevägi olgu karjääri alus

Tänavune suurim reservväelaste õppekogunemine lõppes oktoobris. Koondnime ?Viru 2001? kandnud õppus tõi end sõjanduses täiendama rekordarvu mehi Järva- ja Jõgevamaalt, Ida- ja Lääne-Virust, seda nii rea- kui ohvitserkoosseisust.

744 kordusõppuslase hulgas koolitas end ka 198 järvamaalast. Jahmatama panid sootuks teised arvud: kui esialgne kava oli saada õppustele 661 meest, siis selleks saatis kaitseministeeriumi kirde riigikaitseosakond välja 1491 kutset.

Neist rohkem kui 300 reservväelast, tervelt kolm kompaniid Eesti kaitseväge, ei ilmutanud mingit elumärki. Arstlikku komisjoni tuli 1173 meest, kellest kutse õppustele ilmuda anti 987, ülejäänud langesid välja küll selja-, südame- ja muude hädadega, mille otsene põhjus sageli ka liigne kehakaal.

Nagu nimetatud, osales õppustel 744 reservväelast, sest veel 243 langes viimasel hetkel teatatud, osa ka teatamata põhjustel ära.

Kirde riigikaitseosakonna mobilisatsiooniosakonna juhataja Peeter Kalvet märkis seepeale, et aastate kogemus õpetab, et alati tulebki kutseid saata suure varuga. Ja osakonna Järvamaa büroo juhataja kt Uku Talvik lisas, et alati on mõni, kes siis, kui kordusõppuste kutse saab, ikka ja jälle haigestub.

Mõlemad palgalised kaitseväelased kinnitasid, et raha on peamine põhjus, miks õppustest kõrvale hiilitakse. Sest riik ei suuda tasuda töölt eemal oldud aja eest sellist summat, mida mehed harjunud palgapäeval vastu võtma ja pere eelarvesse arvestama.

Sellegipoolest ei tohiks raha olla põhjus, et kaitsekohustus täitmata jätta. Nii arvas ka nooremleitnandina kordusõppustel osalenud Raul Metsunt ? sõjaväeline auaste, eelkõige osavõtt tegevteenistusest ja kordusõppustest peaks olema otsene alus karjääriks elus. Õige on nii, nagu meie naaberriikides Soomes, Rootsis ? kui sa pole läbinud teenistust kaitsejõududes, siis edasises elus arenguruum ja karjäärivõimalused puuduvad, ütles ta.

Autor: Kaarel Aluoja