Eesti Pank langetas majanduskasvu ootusi

Kevadises prognoosis ootas keskpank tänavuseks majanduskasvuks kuni 5,3 ja järgmisel aastal 5,1?5,7. Kahe aasta taha ulatuvat prognoosi ei ole Eesti Pank varem teinud.

Uus prognoos tugineb eeldusel, et maailmamajanduse olukord paraneb järgmisel aastal, aasta alguses mõõnaseisus olev Eesti eksport aasta teisel poolel suureneb, välisinvesteeringute voog jätkub ning finantssektor on piisavalt tugev ja kodumaine finantseerimiskeskkond stabiilne. Kõik see leiab aset juhul, kui käivitub nn positiivne stsenaarium. Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Ilmar Lepiku sõnul on positiivse variandi tõenäosus 75.

?Peame olema valmis negatiivseteks üllatusteks ehk pikemaajaliseks surutiseks ning sellega kaasnevateks ohtudeks,? lausus Eesti Panga president Vahur Kraft.

Negatiivse stsenaariumi korral vähenevad ekspordi kõrval ka välisinvesteeringud ja majanduskasvuks kujuneks keskpanga hinnangul järgmisel aastal 2,5 ja 2003. aastal 2,8.

Inflatsioon erinevate stsenaariumide korral keskpanga hinnangul oluliselt ei erineks. Positiivse arengu korral on THI kasv järgmisel aasta 3,7 ja 2003. aastal 4, samal ajal kui must stsenaarium tähendaks tuleval aastal 3,2- ja 2003. aastal 3,6 hinnatõusu.

Küll tuleb Eesti Panga hinnangul valmis olla täiendavateks riigieelarve kärbeteks.

?Võimalik, et tuleb teha uusi kärpeid,? lausus Lepik, märkides, et seni saab rääkida vaid valmisolekust ja kuni pole kogu pilti, ei saa rääkida konkreetsetest kärpenumbritest.

Lepik sõnas, et praegune ettepanek riigieelarve kärpimiseks 500 mln krooni võrra on samm õiges suunas ja arvestades tulubaasi, on praegune riigieelarve kulude maht maksimaalne võimalik.