Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank langetas majanduskasvu ootusi

    Kevadises prognoosis ootas keskpank tänavuseks majanduskasvuks kuni 5,3 ja järgmisel aastal 5,1?5,7. Kahe aasta taha ulatuvat prognoosi ei ole Eesti Pank varem teinud.
    Uus prognoos tugineb eeldusel, et maailmamajanduse olukord paraneb järgmisel aastal, aasta alguses mõõnaseisus olev Eesti eksport aasta teisel poolel suureneb, välisinvesteeringute voog jätkub ning finantssektor on piisavalt tugev ja kodumaine finantseerimiskeskkond stabiilne. Kõik see leiab aset juhul, kui käivitub nn positiivne stsenaarium. Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Ilmar Lepiku sõnul on positiivse variandi tõenäosus 75.
    ?Peame olema valmis negatiivseteks üllatusteks ehk pikemaajaliseks surutiseks ning sellega kaasnevateks ohtudeks,? lausus Eesti Panga president Vahur Kraft.
    Negatiivse stsenaariumi korral vähenevad ekspordi kõrval ka välisinvesteeringud ja majanduskasvuks kujuneks keskpanga hinnangul järgmisel aastal 2,5 ja 2003. aastal 2,8.
    Inflatsioon erinevate stsenaariumide korral keskpanga hinnangul oluliselt ei erineks. Positiivse arengu korral on THI kasv järgmisel aasta 3,7 ja 2003. aastal 4, samal ajal kui must stsenaarium tähendaks tuleval aastal 3,2- ja 2003. aastal 3,6 hinnatõusu.
    Küll tuleb Eesti Panga hinnangul valmis olla täiendavateks riigieelarve kärbeteks.
    ?Võimalik, et tuleb teha uusi kärpeid,? lausus Lepik, märkides, et seni saab rääkida vaid valmisolekust ja kuni pole kogu pilti, ei saa rääkida konkreetsetest kärpenumbritest.
    Lepik sõnas, et praegune ettepanek riigieelarve kärpimiseks 500 mln krooni võrra on samm õiges suunas ja arvestades tulubaasi, on praegune riigieelarve kulude maht maksimaalne võimalik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval otsis USA aktsiaturg suunda, nafta hind langes
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.