Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas sisekujundaja on sisearhitekt?

    Kuna sisekujundus on üks väheseid loomingulisi töid, mille eest ka enam-vähem normaalselt raha makstakse, tegelevad sellega nii asjaarmastajad kui ka tekstiili-, moe- ja maalikunstnikud, disaineritest ja arhitektidest rääkimata.
    ?Mitte disain, vaid kujundus on märksõna,? ütleb disainer Raido Laasi, kes disaini ja messibokside kujundamise kõrval õpetab kujunduskunsti tudengeid Eesti Kunstiakadeemia Avatud Ülikoolis.
    Lihtne reegel ütleb, et kus on vaja maha lõhkuda seina või teha juurdeehitust, lõpeb sisekujundus ning algab sisearhitektuur. Sisearhitektuursete lahenduste kooskõlastamise juures mängib olulist osa nn allkirjaõigus, projekteerimistöödeks vajaliku litsentsi olemasolu. Mida tehnilisemat tööd suudab kujundaja-projekteerija teha, seda rohkem ta maksab.
    Lähedased erialad, nagu arhitektuur, sisearhitektuur ja tootedisain, omavad palju kattuvaid valdkondi, mistõttu spetsialistide ettevalmistuse põhiülesehitus ja põhioskused sarnanevad. Erinevus on peamiselt rõhuasetustes ja spetsiifilistes teadmistes. Näiteks saab arhitektuuriüliõpilane parema ettevalmistuse konstruktsioonides ja joonestamises, disainerid on aga üldjuhul tugevamad joonistajad ning vormi loojad.
    Loominguliste tegijatega rinda pistvaid tehniliste erialade esindajaid valmistavad ette Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuurse projekteerimise eriala, Eesti Põllumajandusakadeemia maastikuarhitektuuri ning Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri eriala.
    Peale kunstiakadeemia saab sisekujundust õppida Euroülikoolis ning Lexis. Sisekujundajaid valmistub koolitama ka moekunstnikele Moskvinidele kuuluv Disaini Kõrgem Kool. Praegu on sisearhitektuuri akrediteeritud õppekavad vaid Eesti Kunstiakadeemial.
    Hoolimata headest õppekavadest on probleem kuni kümnekordses vahes õppejõu ja tunnustatud sisearhitekti tunnitasus, mis lubab järeltulevat põlve õpetada vaid missioonitundest või aja mahavõtmiseks. Augud tunniplaanis täidavad aga inimesed, kes ühel või teisel põhjusel pole oma erialal läbi löönud või loodavad neilt tellitud tööde jaoks näpata tudengitelt värskeid ideid.
    Ükski kool lõpetajale tegevuslitsentsi ei anna ega pole ka automaatselt erialaliitudesse saamise garantiiks. Kui litsentsi võib K&K Projecti sisearhitekti Kalle Pabuti sõnul saada peale erialast töötamist ning raha maksmist, siis erialaliitu igaüks ei pääse.
    Nii Eesti Sisearhitektide Liitu (ESL), Eesti Arhitektide Liitu (EAL) kui ka Eesti Disainerite Liitu (EDL) saamise määrab eelkõige liikmekandidaadi varasemate tööde kunstiline tase. ESLi ja EDLi kuuluv Kalle Pabut kummutab samas väite, nagu teistele peale EKA sisearhitektuuri eriala lõpetanutele oleks ESLi uksed suletud.
    Lisaks kõrgele kunstilisele tasemele nõuavad erialaliidud, välja arvatud Eesti Noorte Arhitektide Liit (ENAL), et nendesse pürgijal oleks kõrgharidus ja töökogemus vastaval erialal liidu poolt määratud arv aastad. Viimane võib olla üheks põhjuseks, miks ametiliitudes napib noori.
    Samas on neil, kes alles viimastel aastatel koolipinki nühkinud või veel õpivad, pea ainus võimalus erialast tegevust leida küsida projekteerimise eest tuntud sisearhitektidest väiksemat tasu. Kes lükkab tööotsimise diplomisaamise järgsesse aega, riskib jääda hoopis töötuks ? diplom ilma töökogemuseta pole veenev argument.
    Kalle Pabut leiab, et eelisseisus on need koolid, mille lõpetajad on võimelised pakkuma konkurentsi Vene turul. Valdav osa praegusi Eesti koolide lõpetajad ei suuda nõrga keeleoskuse tõttu Venemaal äri ajada.
    Ma ei oska päris täpselt öelda, mis on sisearhitektile vajalik, et tuntuks saada. Ma ei ole enda arvates veel ka tuntud ja tunnustatud sisearhitekt, selleks peab palju vaeva nägema. Olen töötanud suure koormusega ja puhkepäevadeta, näinud vaeva isegi rohkem, kui mõne töö juures tegelikult vaja oli. Samas tuleb see vaevanägemine alati hiljem kasuks.
    Sisearhitekt ja dekoraator on kaks ise asja: 99,5% sisearhitektidest peavad olema kooliga kokku puutunud, samas nõuab dekoreerimine eelkõige kaasasündinud oskust. Hetkel ma ei ütleks, et sisearhitektile on erialaliitudesse kuulumine vajalik. Minu meelest on liidu ülesanne olla sisearhitektile seljatagune, anda nõu, võimaldada objektikindlustusi või saada midagi odavamalt. Võin ju liitu astuda, maksta maksu ja käia pidudel, aga eelistan selle asemel käia oma vanaema juures.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Finantsinspektsioon tegi Coop Pangale ettekirjutuse
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.