Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas sisekujundaja on sisearhitekt?

    Kuna sisekujundus on üks väheseid loomingulisi töid, mille eest ka enam-vähem normaalselt raha makstakse, tegelevad sellega nii asjaarmastajad kui ka tekstiili-, moe- ja maalikunstnikud, disaineritest ja arhitektidest rääkimata.
    ?Mitte disain, vaid kujundus on märksõna,? ütleb disainer Raido Laasi, kes disaini ja messibokside kujundamise kõrval õpetab kujunduskunsti tudengeid Eesti Kunstiakadeemia Avatud Ülikoolis.
    Lihtne reegel ütleb, et kus on vaja maha lõhkuda seina või teha juurdeehitust, lõpeb sisekujundus ning algab sisearhitektuur. Sisearhitektuursete lahenduste kooskõlastamise juures mängib olulist osa nn allkirjaõigus, projekteerimistöödeks vajaliku litsentsi olemasolu. Mida tehnilisemat tööd suudab kujundaja-projekteerija teha, seda rohkem ta maksab.
    Lähedased erialad, nagu arhitektuur, sisearhitektuur ja tootedisain, omavad palju kattuvaid valdkondi, mistõttu spetsialistide ettevalmistuse põhiülesehitus ja põhioskused sarnanevad. Erinevus on peamiselt rõhuasetustes ja spetsiifilistes teadmistes. Näiteks saab arhitektuuriüliõpilane parema ettevalmistuse konstruktsioonides ja joonestamises, disainerid on aga üldjuhul tugevamad joonistajad ning vormi loojad.
    Loominguliste tegijatega rinda pistvaid tehniliste erialade esindajaid valmistavad ette Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuurse projekteerimise eriala, Eesti Põllumajandusakadeemia maastikuarhitektuuri ning Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri eriala.
    Peale kunstiakadeemia saab sisekujundust õppida Euroülikoolis ning Lexis. Sisekujundajaid valmistub koolitama ka moekunstnikele Moskvinidele kuuluv Disaini Kõrgem Kool. Praegu on sisearhitektuuri akrediteeritud õppekavad vaid Eesti Kunstiakadeemial.
    Hoolimata headest õppekavadest on probleem kuni kümnekordses vahes õppejõu ja tunnustatud sisearhitekti tunnitasus, mis lubab järeltulevat põlve õpetada vaid missioonitundest või aja mahavõtmiseks. Augud tunniplaanis täidavad aga inimesed, kes ühel või teisel põhjusel pole oma erialal läbi löönud või loodavad neilt tellitud tööde jaoks näpata tudengitelt värskeid ideid.
    Ükski kool lõpetajale tegevuslitsentsi ei anna ega pole ka automaatselt erialaliitudesse saamise garantiiks. Kui litsentsi võib K&K Projecti sisearhitekti Kalle Pabuti sõnul saada peale erialast töötamist ning raha maksmist, siis erialaliitu igaüks ei pääse.
    Nii Eesti Sisearhitektide Liitu (ESL), Eesti Arhitektide Liitu (EAL) kui ka Eesti Disainerite Liitu (EDL) saamise määrab eelkõige liikmekandidaadi varasemate tööde kunstiline tase. ESLi ja EDLi kuuluv Kalle Pabut kummutab samas väite, nagu teistele peale EKA sisearhitektuuri eriala lõpetanutele oleks ESLi uksed suletud.
    Lisaks kõrgele kunstilisele tasemele nõuavad erialaliidud, välja arvatud Eesti Noorte Arhitektide Liit (ENAL), et nendesse pürgijal oleks kõrgharidus ja töökogemus vastaval erialal liidu poolt määratud arv aastad. Viimane võib olla üheks põhjuseks, miks ametiliitudes napib noori.
    Samas on neil, kes alles viimastel aastatel koolipinki nühkinud või veel õpivad, pea ainus võimalus erialast tegevust leida küsida projekteerimise eest tuntud sisearhitektidest väiksemat tasu. Kes lükkab tööotsimise diplomisaamise järgsesse aega, riskib jääda hoopis töötuks ? diplom ilma töökogemuseta pole veenev argument.
    Kalle Pabut leiab, et eelisseisus on need koolid, mille lõpetajad on võimelised pakkuma konkurentsi Vene turul. Valdav osa praegusi Eesti koolide lõpetajad ei suuda nõrga keeleoskuse tõttu Venemaal äri ajada.
    Ma ei oska päris täpselt öelda, mis on sisearhitektile vajalik, et tuntuks saada. Ma ei ole enda arvates veel ka tuntud ja tunnustatud sisearhitekt, selleks peab palju vaeva nägema. Olen töötanud suure koormusega ja puhkepäevadeta, näinud vaeva isegi rohkem, kui mõne töö juures tegelikult vaja oli. Samas tuleb see vaevanägemine alati hiljem kasuks.
    Sisearhitekt ja dekoraator on kaks ise asja: 99,5% sisearhitektidest peavad olema kooliga kokku puutunud, samas nõuab dekoreerimine eelkõige kaasasündinud oskust. Hetkel ma ei ütleks, et sisearhitektile on erialaliitudesse kuulumine vajalik. Minu meelest on liidu ülesanne olla sisearhitektile seljatagune, anda nõu, võimaldada objektikindlustusi või saada midagi odavamalt. Võin ju liitu astuda, maksta maksu ja käia pidudel, aga eelistan selle asemel käia oma vanaema juures.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.