4,5miljardilist laenu ei tohi põlevkiviga tagada

Äripäev on seisukohal, et Eesti põlevkivivarudega ei tohi NRG 4,5 miljardi kroonist investeerimislaenu garanteerida.

49 protsendi Narva Elektrijaamade erastamise eesmärk nägi ette, et välisinvestor toob Eestisse vajalikud investeeringud elektrijaamade renoveerimiseks. Tänase seisuga ei suuda või ei taha NRG iseseisvalt neid kohustusi täita. Garantii põlevkivivarude näol lükkaks kõik elektri tootmisega seotud ettevõtlusriskid Eesti riigi kraesse. NRG paneks küll Narva Elektrijaamade aktsiakapitali 1,2 miljardit krooni, ent põlevkiviga garanteeritav laen on pea neli korda suurem.

Pikaajaline elektritariifide tõusukava, mis edestab hinnaindeksite tõusu, garanteerib NRG-le niigi investeeringute kõrge tootluse. Seega on kaks riigipoolset garantiid juba liiast. Muidu erastaks NRG 49 protsenti Narva Elektrijaamadest oma raha sisuliselt alla panemata, samas müües garanteeritud kasumiga Eestile elektrit.

Miks laenuvõtmine on takerdunud, selle põhjus võib olla ka NRG Eestis tegutseva tütarfirma riiulifirma staatus. See staatus ei kipu pankadele meeldima ja nende rahakotiraudu avama. Pankadele läheks lisaks vaja soliidset garantiid Eesti põlevkivivarude näol. Või tuleks laenuintress ilma põlevkivi garantiita tunduvalt kõrgem ? ka see on vägagi tõenäoline. Aga miks peaks Eesti pool NRG rahaasjade silumiseks omapoolseid lisakohustusi võtma?

Levib ka niisugune arvamus, et seades Eestile uusi tingimusi, NRG ei soovigi Narva Elektrijaamu erastada. Maailmaturu langevad naftahinnad võivad põlevkivienergeetika atraktiivsust vähendada, rääkides niisuguse arvamuse kasuks. Või kui Eesti pool ikkagi nõustub (üha uute) lisatingimustega, siis erastab NRG enda jaoks tõepoolest ülisoodsalt.

Garantii andmise poolt räägib Eesti krooni ehk IMFi tugilaenu omaaegne garanteerimine riigimetsaga. Kuid praegusel juhul läheks riigi garantii erafirmale, mida ei saa kuidagi heaks kiita. Tõsi, laenu kasutataks elektrijaamade renoveerimiseks, kus on riik 51 protsendiga osanik. Seega laieneks ka riigile moraalne kohustus laenu garanteerida. Samas seisnes erastamise peamine mõte investeeringute kaasamises just välisinvestori poolt. Näiteks soovis pärast 11. septembrit riigi garantiid rahvuslik lennukompanii Estonian Air, kes aga seda ei saanud. Ometi on riik seal kolmandiku ulatuses aktsionär. Investoreid tuleb kohelda võrdselt.

Veidi kummaline tundub 4,5miljardilisest laenust suure tüki, 1,2 miljardi krooni pakkumine Eesti Põlevkivile endale ? kas NRG tahab pakkuda meelehead? Keegi ei vaidle vastu, et ka Eesti Põlevkivi vajab investeeringuid, kas või põlevkivitonni omahinna alandamiseks. Ent põlevkivi tagatisel suudaks kaevandusfirma ka ise laenu võtta, milleks siin veel NRG? Garantiid ei tarvitse vaja minna ja hirm võib olla asjatu. Ent kui läheb vaja, tulevad Eestisse põlevkivi kaevandama välispangad. Kuid NRG-le erastamine polegi veel toimunud.