Arvestuse pidamine senisest keerulisem

Uus seadus suurendab ületunnitöö piirnormi ja ületunnitööl hakkab olema mitu varianti. Vastavaid seadmeid paigaldavate firmade hinnangul pole uus seadus oluliselt mõjutanud ettevõtete huvi tööaja arvestuse süsteemide ostmise vastu. ASi Alarmtec hulgimüügijuhi Andrus Puki kinnitusel on klientide huvi selliste süsteemide vastu ka seni olnud suur. Tööaja arvestuse süsteem on sageli ühes komplektis valve- ja läbipääsusüsteemiga.

Seni peetakse paljudes ettevõtetes tööaja arvestust tabelipidaja poolt päeva või tunni täpsusega. Ületundide arvestus on seejuures subjektiivne või peaaegu olematu. On ettevõtteid, kus arvestust peetakse ka arvutis ? töötajad ise märgivad oma kohalolekut võrgus töötava programmi abil. Kasutatakse ka tehnilisi vahendeid, näiteks ajatempliga perfokaarte.

Et vältida võimalust, kus töötaja saab märkida oma tööloleku aega meelega valesti, on kasutusel erinevad tööaja arvestuse süsteemid. Mitu firmat pakub tööaja arvestuse seadmeid, mis võtavad objektiivselt ja täpselt arvesse erinevatel põhjustel töölt ärakäimisi, lõunaid ja muud. Tööandja saab valida, kas piirduda süsteemiga, mis arvestab vaid tööletuleku ja töölt lahkumise kellaaegu või soovib ta põhjalikumat ülevaadet.

Securitas Eesti AS pakub näiteks läbipääsukaardiga tööaja arvestuse programme Walpass ning Timecon. Securitas Eesti tootejuhi Raivo Juga sõnul sobib Walpass paremini väikestele ning Timecon suurematele (üle 40 töötaja) ettevõtetele.

Selliste programmide puhul ei piirdu arvestus ainult hommikul esimese ja õhtul viimase märke arvestamisega, vaid arvesse võetakse ka päeva kestel erinevatel põhjustel ärakäimisi.

Arvestuse aluseks on enamasti tööajagraafik ja tööajarühm, mis kirjeldab tööaja arvestamise reeglistikku alates tööaja tüübist ja lõpetades eri aegadel töötamiste eraldi summeerimisega (öisel-, õhtusel ajal, laupäeval, pühapäeval jne, kuna need tunnid võivad olla erinevalt tasustatavad või kompenseeritavad). Samuti toimub ületunnitööde arvestamine ning nende võimalik jaotus eraldi klassidesse, näiteks 50- või 100protsendiliselt lisatasustatavateks.

Kogu arvestus toimub automaatselt, vastavalt programmi etteantud reeglitele. Igale inimesele on võimalik rakendada individuaalset tööajarühma. Seejuures on tööajamärked objektiivsed ja arvestus toimub minuti täpsusega. ASi Pristis turvasüsteemide müügidivisjoni juhi Indrek Tennokese sõnul saab Pristise programmi kanda lisaks ka iga kaardi omaniku õigused ? näiteks võib määrata, et osa töötajaid pääseb firmasse ainult oma tööpäevadel.

Põhjamaades on kasutusel juba ka lahendused, mille puhul on müügimehel võimalik näiteks anda mobiiltelefonilt või interneti kaudu tööaja arvestuse süsteemile teade kliendi külastamisest vms.

Tööaja arvestuse uued süsteemid teevad mugavaks kokkuvõtete tegemine. Tööandjal jääb programmi abil teha vaid tööajaarvestuse perioodiline aruanne. Aruandeperioodi saab vabalt määratleda (päev, nädal, kuu).

Osa süsteeme võimaldavad kokkuvõtte koostada ühe töötaja, töötajate grupi, osakonna või terve asutuse kohta. Aruandesse võib kaasata arvutatud väärtused (näiteks päevas või perioodi jooksul kokku tehtud töötunnid jne), tehtud tööajamärked ja märkused (liiga pikk lõuna, varane äraminek jne). Tavalise aruandestiili kõrval võib Securitas Eesti toodetel rakendada ka töötaja enda poolt jälgitavat saldoarvestust ? kas töötaja on tehtud tööajatundidega võrreldes ettenähtuga plussis või miinuses.