Rahandusministeerium: tarbija kindlustunde alanemise mõjud avalduvad impordis

Rahandusministeeriumi kommentaar 2001. aasta novembrikuu väliskaubanduse kohta.

Oktoobris paranemist näidanud väliskaubanduse arengud on taas halvemuse poole pöördunud. Nii ekspordi kui impordi langus eelmise aasta sama ajaga võrreldes on süvenenud. Oktoobriga võrreldes on tugev langus toimunud sisetarbimiseks mõeldud impordi osas, mis on eeldatavasti põhjustatud tarbijate ülimadalale langenud kindlustundest. Positiivsena viitab impordi struktuur investeeringute jätkumisele.

Novembris oli väliskaubanduse käive 11,4 miljardit krooni, millest eksport moodustas 5 ja import 6,4 miljardit. Eksport langes eelmise aasta sama ajaga

võrreldes 7,6%, import 18,8%. Eriti drastiline on impordi osas toimunud vähenemine, mis on võrreldav 1999. a langusnumbritega. Impordi suurt langustvõimendas eelmise aasta tugev baas (eelmise aasta novembris oli impordi kasvca 60%). Kaubandusbilansi puudujääk oli 1,4 miljardit, mis on väiksem kui oktoobris. Seetõttu on ka käibemaksu laekumine novembris olnud väiksem kuieelmisel kuul.

Nii impordis kui ekspordis on eelmise aastaga võrreldes toimunud suure languse põhjuseks töötluskaubad. Eelmise kuuga võrreldes on aga vähenenud vaid import sisetarbimiseks, töötluskaupade sissevedu on kasvanud.

Normaalimpordi langust oli ka oodata, kuna tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel väga madalale langenud. Ekspordis on käesoleva aasta oktoobriga võrreldes töötluskaupade väljavedu kasvanud. Seda oli ka oodata kuna eelmistel kuudel suurenes töötlemiseks sisse veetavate kaupade maht.

Seoses töötluskaupade impordi kasvuga novembris võib ekspordis kasvu oodata ka edaspidi. Otseeksport on oktoobriga võrreldes veidi suurenenud.

Eelmise kuuga võrreldes on ekspordis toimunud vähenemine enamike kaubagruppidest osas. Kasvanud on vaid masinate ja seadmete (23%) ning transpordivahendite (3%) väljavedu. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on kõige rohkem kasvanud põllumajandustoodete (34%) ja transpordivahendite (13%) väljavedu.

Põllumajandustoodete osas on viimastel kuudel aga toimunud järk-järguline kasvu alanemine, mis peegeldab vähenevat nõudlust Euroopa Liidu turul. Aastaga on nii ekspordis kui impordis kõige rohkem vähenenud masinate ja seadmete kaubandus. Impordis on kõige rohkem aastaga kasvanud transpordivahendite sissevedu (21%), mis peegeldab investeeringute jätkumist antud valdkonda. See oli ka põhjuseks novembri mootorsõidukiaktsiisi väga heale laekumisele. Oktoobriga võrreldes on impordis väike kasv toimunud vaid 2 kaubagrupi (masinate ja seadmete ning põllumajandustoodete) osas, ülejäänud kaubagruppide osas on toimunud langus.

Novembris on riikidest veidi suurenenud Soome osatähtsus ekspordis, samas vähenes Rootsi osatähtsus. Rootsi ja Soome osatähtsus kokku on aastaga vähenenud 55%lt 43%le. Suurenenud on Saksamaa, Läti, Leedu ja Suurbritannia osatähtsus, mis viitab Eesti ettevõtjate paindlikkusele uute kaubanduspartnerite leidmisel.

Novembrikuu numbrid viitavad olukorra halvenemisele. Kuigi ekspordi languse põhi on eeldatavasti möödas, on eelmise aastaga võrreldes mahud siiski väikesed. Impordis aga toimus novembris aasta suurim langus. Kuigi impordi suurem langus mõjub positiivselt meie kaubandusbilansile ja sealtkaudu ka SKPle, võivad kaudsed mõjud olla ebameeldivad - nii eratarbimine kui investeeringud on impordiga tugevalt seotud.

Hetkel kuum