Tallinna Linnavalitsus soovib sel aastal rajada Tallinna Ettevõtlusinkubaatori esimese järgu, et hakata andma väikeettevõtjatele abi nende tegevust alustamiseks. Tänavuses eelarveprojektis on selleks kavandatud 1,75 miljonit krooni, teatas linnavalitsus.
Ehitajate teele ettevõtlusinkubaatori rajamisega soovib Tallinna Linnavalitsus luua kaasaegse ettevõtluskeskkonna, kus alustav ettevõtja saab kuni kaks aastat kasutada bürooruumi ning erinevaid teenuseid, näiteks side-, sekretäri- ja konsultatsiooniteenuseid.
Tallinna abilinnapea Toomas Vitsut ütles, et linnavalitsus peab prioriteetseks just väikeettevõtluse toetamist, kuna selle osatähtsus kasvab pidevalt töökohtade üldarvu jätkuva vähenemise taustal. Tallinnas on alla kahekümne töötajaga ettevõtete osakaal üle 85%.
Ühtekokku on linnaeelarvesse planeeritud 5,85 miljonit krooni uute ettevõtlusega seotud projektide algatamiseks. Tulevases ettevõtlusinkubaatoris aidatakse ettevõtjal koostada äriplaani, leida partnereid ja turustuskanaleid oma toodetele, mille tulemusena hoitakse arvestatavalt kokku tegevuskulusid.
'Kuna võimalikud ruumid ettevõtlusinkubaatorile on juba valmis vaadatud, loodame selle I järgu valmis saada juba käesoleva aasta kevadel,' ütles Toomas Vitsut.
Tallinna Tehnoloogiapargi juurde rajatava ettevõtlusinkubaatori I järk on mõeldud põhiliselt teadusmahukama väikeettevõtlusega tegelevatele ettevõtjatele. Hiljem rajatav II järk on mõeldud laiemapõhjalisemana. Kavakohaselt hõlmaks see näiteks niisuguseid erialasid nagu õmblemine, kingsepatöö või ka näiteks juuksuritöö.
Alustavate ettevõtete toetamiseks Tallinnas on eelarves ette nähtud stardiabi 2 miljonit krooni, mille eesmärk on aidata riskivalmitel inimestel ja algajatel ettevõtjatel rahastada ettevõtluse alustamisega seotud kulutusi.
Väikeettevõtete stardiabi ülemmäär on 50 000 krooni ning selle saamine eeldab omafinantseeringut ja korraliku äriprojekti olemasolu. 'Eelistatud on projektid, mis aitavad luua uusi töökohti, kus kavatsetakse pakkuda mingisuguseid uusi tooteid ja teenuseid, võetakse kasutusele uus tehnoloogia või arendatakse eksporti,' märkis Toomas Vitsut.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.