• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,13%39 201,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,13%39 201,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • 16.01.02, 17:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Gasell: Maksuamet: on majandusharusid, kus ei saa ümbrikupalgata

On sektoreid, nagu ehitus, kus ei olegi võimalik ilma ümbrikupalgata konkurentsis püsida, tõdes Maksupettuste Uurimise Keskuse juht Enriko Aav.
'See ei ole enam mitte ainult maksukogumise probleem, vaid kogu ühiskonna probleem laiemalt,' tõdes ta.
Enriko Aav jagas oma ettekandes maksudega seotud kuriteod kaheks: riigilt rahaliste vahendite väljapetmine ja oma maksukohustuste vähendamine.
Esimesel juhul üritatakse endale saada juba maksumaksjatelt kokku korjatud raha. Aava sõnul on see valdkond koondunud organiseeritud kuritegevuse kätte.
Teine võimalus on rohkem levinud, sealhulgas fiktiivsed ostuarved, mille eesmärgiks on käibemaksu vähendada või mitte tulumaksuvabalt ettevõttest raha välja viia. Kasutatakse reaalselt mittetegutsevaid firmasid. Täna maksuamet enam ei aja taga fiktiivseid äriühinguid, vaid määrab maksu sellele, kelle kasuks skeem töötab.
Ümbrikupalgas on Aava sõnul enamasti vähem kirminaalset. 'Ettevõtjad ei saa sageli arugi, et ehitusmehele peo peale tasu makstes seadust rikutakse,' ütles Aav. Raskematel juhtudel on asjasse segatud ka käibemaksupettused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele