- OMX Baltic−0,36%291,83
- OMX Riga0,35%914,98
- OMX Tallinn−0,79%1 908,01
- OMX Vilnius−0,17%1 260,51
- S&P 500−1,17%6 771,55
- DOW 30−0,53%47 085,24
- Nasdaq −2,04%23 348,64
- FTSE 1000,04%9 719,28
- Nikkei 225−2,5%50 212,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,13
- EUR/RUB0,00%93,45
- OMX Baltic−0,36%291,83
- OMX Riga0,35%914,98
- OMX Tallinn−0,79%1 908,01
- OMX Vilnius−0,17%1 260,51
- S&P 500−1,17%6 771,55
- DOW 30−0,53%47 085,24
- Nasdaq −2,04%23 348,64
- FTSE 1000,04%9 719,28
- Nikkei 225−2,5%50 212,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,13
- EUR/RUB0,00%93,45
- ST
Kestlikkus kui investeering: kuidas Neutra ja LÄVI tõstavad Eesti arenduse standardeid
„Neutra jaoks on jätkusuutlik kinnisvaraarendus olnud algusest peale põhimõtteline väärtus, mitte lihtsalt turutrend,“ tunnistab Neutra Grupi juht Kenneth Karpov. Seepärast lähtub Neutra kinnisvara arendades rahvusvaheliselt tunnustatud BREEAM-i ja LEED-i sertifikatsioonide nõuetest, et nende uute hoonete keskkonnamõju, energiakasutust ja sisekeskkonna kvaliteet vastaks kaasaja nõuetele.
„Meie eesmärk on luua hooneid, mis on energiatõhusad, tervislikud ja pika elueaga. BREEAM ja LEED annavad selleks objektiivse ja rahvusvaheliselt tunnustatud raamistiku,” põhjendab Karpov vabatahtlikku kõrgete standardite järgi joondumist ning rõhutab, et sertifikaadi saab uus hoone alles pärast sõltumatut auditeerimist.
Tema sõnul pole nende sertifikaatide nõuetele vastavad majad mainekujundusprojektid rohepesu rubriigist, vaid arendaja kvaliteedi ja usaldusväärsuse tundemärgid: „BREEAM-i ja LEED-i sertifikaatide nõuetele vastavad hooned on paremad nii kasutajate heaolu, energiakulude kui ka vara väärtuse seisukohast.“
Investeering pole kulu
Kogenud kinnisvaraarendaja teab Karpov öelda, et Eesti kinnisvaraturul on vaikselt toimumas mõtteviisi muutus selles, kuidas arendajad ja kliendid kestlikkust väärtustavad.„Kestlikkus tähendabki pika elutsükliga väärtust ning kui kinnisvaraarenduses lähtuda kestlikkuse põhimõtetest, muutub osa kuludest tegelikult investeeringuks, mitte lisakuluks,“ selgitab ta.
Ta teab omast kogemusest kinnitada, et energiasäästlikud lahendused, kvaliteetset sisekliimat hoidvad targad juhtimissüsteemid võivad tunduda esmapilgul kallid, kuid nende pikaajaline mõju on märgatav madalamate hooldus- ja energiakulude väiksem keskkonnajälje ja rahulolevate üürnike näol.
“Lisaks on oluline aspekt riskide maandamine, sest kestlikult arendatud hooned vastavad rangematele regulatsioonidele ja tulevikunõuetele, mis vähendab hilisemat ümbertegemise või moderniseerimise vajadust,” lisab Karpov ja võtab teema kokku: “Lõppkokkuvõttes saab kulust investeering siis, kui kestlikkus ei ole ainult lisanduv element, vaid osa terviklikust äriloogikast – kui iga otsus aitab hoonet muuta vastupidavamaks, efektiivsemaks ja väärtuslikumaks nii omaniku kui kasutaja jaoks.”
Kohe näha, et vanad sõbrad
Kestlike hoonete ehitamiseks on vajalikud ka koostööpartnerid, kes häälestuvad olulistes küsimustes samale lainepikkusele, kuid pakuvad lisaväärtust. Neutra leidis säärase klapi LÄVI sisearhitektuuribürooga. Ettevõtete koostöö sai alguse umbes aasta tagasi Tartu maantee 53 maja renoveerimisest. Tegemist oli tehniliselt keeruka vanema ärihoonega, millele tuli anda uus hingamine.
„LÄVI leidis ootamatult nutika ja esteetilise siselahenduse,“ meenutab Karpov ning lisab: „See oli meie jaoks tõeliselt silmiavav kogemus. Nägime, kui palju annab loov mõtlemine juurde ka tehniliselt piiratud võimalustega ruumidele.“
LÄVI asutaja ja tegevjuht Rasmus Kabun ütleb, et just keerukus tegi selle koostöö huvitavaks: „Meie jaoks on oluline oskus näha suurt pilti ja mõelda kastist välja. Piirangud võivad olla parim lähtepunkt, sest kõige rohkem väärtust sünnib siis, kui kohtuvad loovus ja tehniline kompetents.“
Hetkel kuum
If Kindlustuse kontor Fahle Terrassides
Mida teeb sisearhitekt?
Kui arhitekt joonistab valmis maja koos ruumijaotusega, siis mida teeb sisearhitekt? Ja miks ta pole pelgalt peenema ametinimega sisekujundaja?„Arhitekt jagab paberil ruutmeetrid ära, aga sisearhitekt paneb need tööle,“ selgitab Kabun.
Tema kolleeg, sisearhitekt ja LÄVI kestlikkuse juht, Marii Leemet täiendab: „Sisearhitekt mõjutab inimese ruumikogemust ruumi planeeringu, valgustuse, akustika ja materjalide kaudu, luues neist funktsionaalse terviku. Rasmus Kabun lisab, et tegelikult joonistabki parima võimaliku ruumilahenduse kokku ikkagi sisearhitekt, kes oskab näha ruumi ja inimkäitumise seoseid.
Nii Kabun kui Leemet teavad omast kogemusest kinnitada, et mida varem sisearhitekt projekti kaasata, seda parema tulemuse saab, sest hilisemad muudatused järgmistes projekti etappides on alati kulukamad. Sellega nõustub ka Kenneth Karpov.
Wise kontor Krullis
Moodsa ja mõnusa kontori eripärad
Leemeti ja Kabuni sõnul saab sisearhitekt otseselt ja kaudselt mõjutada projekti lõpptulemust ja hoone kestlikkust kuni viiendiku ulatuses. Seda valgustuse, akustika, siseõhu kvaliteedi, materjalide valiku ja energiakasutuse kaudu. Kuid jätame nüüd abstraktsed jutud kestlikkusest kõrvale. Keskendume keskmise kontoriroti heaolule.
„Näiteks lenduvatest orgaanilistest ühenditest (VOC) vabad viimistlusmaterjalid ja hästi reguleeritav valgustus on asjad, mis tõesti mõjutavad igapäevaselt inimese heaolu,“ ütleb Leemet. Ta lisab, et kui VOC-vabade viimistlusmaterjalide mõju on justkui silmale nähtamatu, siis valgustuse toon ja temperatuur võivad otseselt mõjutada töötajate meeleolu ja keskendumist:
„Soe kollane valgus rahustab ja loob sõbralikuma meeleolu, külmem sinine aga aktiveerib ajus piirkonnad, mis reguleerivad kortisooli ja pärsivad melatoniini ehk unehormooni tootmist,“ räägib Kabun. Leemet lisab: “Me peame sisearhitektuuri lahendusi luues oluliseks tsirkadiaanrütmi järgivat valgustust, mis muudab valgustugevust ja -tooni vastavalt kellaajale. See pole luksus, vaid tervislikkuse osa.”
Kontor peab samaaegselt võimaldama keskendumist ja koostööd. Töötajate ühes koplis pidamise kahjulikkus on tõestatud, kuid ometi ei kipu avatud kontorid kuhugi kaduma.
“Avatud kontorid ei kao tõesti kuhugi, kuid neid saab targalt planeerida,” teavad Kabun ja Leemet lisab, et sisearhitekt saab müra ning avatust vähendada materjalide ja planeeringuga: „Akustilised laepaneelid, vaipkatted, kõneboksid, sirmid ja tsoonid, kus inimesed saavad keskenduda, need on kõik väikesed, aga olulised nüansid.“
Concise kontor Kvartalis
Ergonoomika on töövõime võti
Üks lihtsamaid ja samas alahinnatumaid viise töötajate heaolu parandamiseks on ergonoomika tõdedega arvestamine. Siingi tuleb appi sisearhitekt. Leemet kinnitab, et ergonoomika ei ole luksus, vaid investeering produktiivsusesse ja tervisesse: „Me veedame 80% ajast siseruumides. Kui keskkond toetab keha ja meelt, siis see tasub ära.“
„Hea töötool teeb pool tööd,“ toob Kabun konkreetse näite. „Ometi näen kontoreid külastades tihti, et vaip on põrandal kallis ja ilus, aga töötoolide jaoks raha enam ei jätkunud.“ Kuid kuna kontoritööd tehakse istudes ja reeglina sundasendites, siis mõjutab töötool vägagi inimese töövõimekust.
“Noorem digipõlvkond suhtub tööl käimisse niigi kui tüütusse kohustusse. Pinksilaud ja limonaadiautomaat on ainult pool tehtest. Kui inimene näeb, et tal on kontoris mugavam ja rahulikum olla kui kodus või kohvikus, tuleb ta hea meelega hommikul tööle,” teab Karpov oma tippjuhikogemusest.
Investeering või rohepesu?
Karpovi sõnul saab kestlikkusest investeering siis, kui see lähtub BREEAM-i ja LEED-i nõuetest ning seda kinnitab ka sõltumatute audiitorite poolt hoonele väljastatud sertifikaat. “Ja see on nii range süsteem, et igasugune rohepesu on välistatud. Hea sisearhitekt ei tee lihtsalt ilusaid ruume, vaid loob keskkonna, mis muudavad inimeste elu paremaks. Kestlikkus ongi selle uue ruumikultuuri tuum,” teab ta kogemustest kinnitada.
Millega peaks tellija veel arvestama, kui tellib sisearhitektuurilahenduse kestlikkuse printsiipide järgi joonduvalt sisearhitektilt? “Sellega, et ta saab holistilise lahenduse, mis on mõistlik, tulevikku vaatav, meeldib lõpp-kasutajale ja on äriliselt nutikas,” ütlevad Kabun ja Leemet. Karpov noogutab. Praegu on neil töös Fahle puitmaja sisearhitektuurilahenduste teostamine.
Miks tasub kestlikkuse nõuete sertifikaadi täitmise pingutus end ära?
- Madalamad ülalpidamiskulud. Sest energiatõhusad ja veesäästlikud lahendused vähendavad pikas plaanis hoone energiatarbimist ja kommunaalkulusid. Tüüpiline kokkuhoid ulatub 20–40 % võrreldes kestlikkuse põhimõtteid mitte arvestavate hoonetega.
- Kõrgem kinnisvara väärtus ja likviidsus. Sest sertifitseeritud hooneid saab müüa või üürida välja kiiremini ning kõrgema hinnaga. Investorid ja rahvusvahelised ettevõtted eelistavad LEED- või BREEAM-hooneid, sest need tagavad prognoositava ja väiksema ekspluatatsiooniriski.
- Parem kasutajamugavus ja tootlikkus. Sest hea siseõhu kvaliteet, loomulik valgus ja mugav mikrokliima parandavad töötajate heaolu ja tööviljakust. Uuringute järgi kasvab töötajate produktiivsus kestlikkuse põhimõtteid järgivas majas 15-20% ning nende tervisenäitajadki paranevad.
- Vastavus järjest rangematele regulatsioonidele. Sest rohepöörde ja süsinikujalajälje vähendamise nõuded karmistuvad igal aastal. Sertifikaadid tagavad, et hoone on juba projekteerimise faasis üha karmistuvate nõuetega kooskõlas, vähendades hilisemaid kohandamiskulusid.
- Ettevõtte maine ja ESG-näitajad. Sest BREEAM- ja LEED-hoonetes tegutsemine parandab ettevõtte jätkusuutlikkuse aruandluses (ESG) näitajaid, brändi kuvandit, luues vastutustundlikku ja usaldusväärset mainet klientide, partnerite ning investorite silmis.
Allikas: Kenneth Karpov ja Rasmus Kabun.
BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Method)
Päritolu: Suurbritannia (BRE, 1990). Vanim ja Euroopas laialdaselt kasutatav hoonete keskkonnahindamise süsteem
Põhiprintsiibid ja kriteeriumid:
- juhtimine: ehitusprojekti juhtimise ja kvaliteedikontrolli tase;
- tervis ja heaolu: siseõhu kvaliteet, loomulik valgus, akustika ja mugavus;
- energia: energiatõhusus, CO₂-heite vähendamine ja taastuvenergia kasutamine;
- transport: ühistranspordi ligipääsetavus, jalgrattateede olemasolu ja parkimislahendused;
- vesi: vee tarbimise vähendamine ning hallvee ja vihmavee taaskasutus;
- materjalid: materjalide päritolu, elutsükli mõju ja taaskasutatavus;
- jäätmed: ehitus- ja kasutusjärgsete jäätmete vähendamine ning ringmajanduse põhimõtete rakendamine;
- maakasutus ja ökoloogia: krundi algse seisundi säilitamine ning elurikkuse suurendamine;
- reostus: müra-, valgus-, vee- ja õhusaaste vähendamine;
- innovatsioon: lisapunktid uuenduslike ja tavapärasest paremate lahenduste eest.
Hindamisskaala:
Pass – vähemalt 30%;
Good – vähemalt 45%;
Very Good – vähemalt 55%;
Excellent – vähemalt 70%;
Outstanding – vähemalt 85%.
LEED (Leadership in Energy and Environmental Design)
Päritolu: Ameerika Ühendriigid (US Green Building Council, 1998). Maailma tuntuim ja rahvusvaheliselt enim kasutatav hoonete keskkonnahindamise süsteem
Põhiprintsiibid ja kriteeriumid:
- asukoht ja transport: ühistranspordi ja jalakäijate ligipääs ning autokasutuse vähendamine;
- säästev planeering: krundi säästlik kasutamine, vihmavee haldamine ja soojussaareefekti vähendamine;
- vee efektiivsus: vee säästlik kasutamine, madala tarbega seadmed ja kastmissüsteemid;
- energia ja atmosfäär: energiatõhusus, taastuvenergia kasutamine ja emissioonide vähendamine;
- materjalid ja ressursid: materjalide päritolu, ringlussevõtt ja ehitusjäätmete vähendamine;
- siseõhu kvaliteet: piisav ventilatsioon, madala emissiooniga materjalid ja kasutajamugavus;
- innovatsioon: lisapunktid unikaalsete ja eesrindlike keskkonnalahenduste eest;
- regionaalsed prioriteedid: lisapunktid kohalike oludega seotud probleemide lahendamise eest.
Hindamisskaala:
Certified – 40–49 punkti;
Silver – 50–59 punkti;
Gold – 60–79 punkti;
Platinum – 80 või enam punkti.
Uue kontori planeerimine on tehniliselt projekt, kuid sisuliselt strateegiline otsus. Planeerimine kestab kuid, selle mõju nii ettevõtte brändile kui ka töötajate heaolule ja tervisele aga aastaid. Kui eesmärk on luua ruum, mis ei näe mitte ainult ilus välja, vaid on ka äriliselt nutikas, tasub võimalikult varakult kaasata partnerid, kes näevad suuremat pilti kui lihtsalt ruutmeetrihind või ilus moodboard.
Hetkel kuum
“Detsembris 13. palk on lubamatu!”
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
3
Viimased uudised
“Igast kriisist on õppida”
Tagasi Äripäeva esilehele