• OMX Baltic0,42%305,03
  • OMX Riga−0,5%875,52
  • OMX Tallinn−0,01%1 897,64
  • OMX Vilnius0,71%1 180,92
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,49%8 764,72
  • Nikkei 2251,28%39 461,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%93,69
  • OMX Baltic0,42%305,03
  • OMX Riga−0,5%875,52
  • OMX Tallinn−0,01%1 897,64
  • OMX Vilnius0,71%1 180,92
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,49%8 764,72
  • Nikkei 2251,28%39 461,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%93,69
  • 05.02.02, 12:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

VISA juht: Kesk- ja Ida-Euroopas on Eestis kõrgeim VISA kaartide leviku tase

Kui kaheksa aastat tagasi Eestis käisin, polnud siin üldse veel pangakaarte, nüüd on Eestis Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ning Aafrika regiooni (CEMEA) riikidest kõrgeim VISA kaartide leviku tase, ütles VISA Internationali CEMEA regiooni president Anne Cobb täna.
?Eesti tase on päris hea. Riigi suurusel pole tähtsust, Eestis elab 1,4 miljonit inimest, välja antud on pool miljonit VISA pangakaarti - igal kolmandal on pangakaart,? sõnas Cobb. ?Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ning Aafrika riikidest on Eesti, Läti ja Leedu üks kiiremini arenev regioon, Läti ja Leedu jäävad Eestist siiski maha.?
Täna esitleb Cobb koos Hansapanga, Ühispanga ja Sampo panga juhtidega VISA kiipkaati.
?Kiipkaart on turvalisem, kestab magnetribaga kaardiga võrreldes kauem ja kiibile võib lisada palju teisi funktsioone, alates poe klindikaardist kuni haigekaasakaardini,? sõnas ta. ?Kiipkaart on magnetkaardist kallim, samas on kiipide hinnad viimasel ajal langenud. Kunagi maksis üks kiip 9-10 dollarit, nüüd aga ühe dollari ringis.?
Cobb ütles, et VISA huvi on vähendada ringleva sularaha mahtu ja suurendada elektrooniliste maksete osakaalu.
?Sularaha on üks ebaökonoomsemaid maksevahendeid, seda on vaja trükkida, vedada, turvata, see on väga kallis,? rääkis ta. ?Meil ei õnnestu sularaha niipea üldse likvideerida, aga selle mahtu saab vähendada miinimumini, kui sularahas makstakse näiteks ajalehe eest. Kaardiga ei saa näiteks anda jootraha hotellis su kohvreid tassivale mehele, sel juhul peab tal olema makseterminal küljes. ?
Kuuldes sellest, et Eestis ei ole harv nähtus poed, kus ei saa kaardiga maksta ostude eest, mis on näiteks vähem kui 100 krooni, sõnas Anne Cobb, et see ei ole õige suhtumine poodnike poolt.
?Nad peavad aru saame, et kliendid tahavad kaardiga maksta ja sellest on kasu ka kaupmeestele endile. Mida vähem on poes sularaha, seda vähem on vaja seda turvata ja vedada. Muidugi ei meeldi kaupmeestele, et igalt ostult läheb mõni protsent pangale, aga sularahamaksetega on samuti seotud lisakulud, ainult need on peidetud kulud,? ütles Cobb. ?Suurbritannias võin vabalt maksta kaardiga ka 2-3 naela suuruse ostu ja see on normaalne. Kui poodnik ütleb, et see pole võimalik, lähen teise poodi.?
Kommenteerides VISA suurimat konkurenti Eestis, MasterCard?i, ütles Cobb, et VISAl on siiski rohkem kasutajad ja VISA bränd on tuntum ja tugevam.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele