Toivo Jürgenson teatab, et juhtkonna väljavahetamine ASis Tallinna Sadam suurendas äriühingu kasumit 9 korda ning andis riigile kolme aastaga miljard krooni. Võimas. Ja lihtne. Minu arvates istus Toivo Jürgenson ministritoolil, mis küll kogu aeg kõikus ja logises, küllalt kaua, et iseseisvalt endale selgeks teha infrastruktuuride majandamise, juhtimise ja arengu loogika ning elementaarsed seosed põhjuste ja tagajärgede vahel. Tallinna Sadama saavutuste puhul ei ole tegemist Teletupsude filmi lilledega, mis maa seest õitsvatena välja vupsavad, kui vaid päike kõrgelt korraks naeratab.
Kainestav oleks meelde tuletada, et just enne Toivo Jürgensoni ametis olnud ministrid, Tallinna Sadama nõukogu ja juhtkond kavandasid ettevõtte ümberkujundamise läänelikuks landlord-tüüpi sadamaks ning selle idee ja arenguprogrammi elluviimiseks aastatel 1995?1999 tehti tõsist tööd.
Toivo Jürgensoni valitseda anti Baltikumi suuruselt teiseks, aga efektiivsuselt parimaks tõstetud sadamakompleks. Viie aasta jooksul oli jõuliselt ehitatud nii kaisid kui ka reisiterminale, saavutatud kvalitatiivne hüpe töökultuuris. Üle miljardi krooni väärtuses laiendati aktsiakapitali, ettevõtte turuväärtuse kasvu võiks Jürgensoni stiilis mõõta kümnete kordadega. Nii et uutele juhtidele anti üle suurepärane ja suure potentsiaaliga firma. Jäi vaid viljade lõikamise vaev. Kui omanik-riik otsustas sellest riigieelarve lüpsilehma teha, tõstes 7 korda riigieelarvesse kantava dividendi määra, olgu nii.
Operaatorid on muutunud rahulolematuks. Neile ei ole selged hämaravõitu maksustamisprintsiibid ja ebaproportsionaalsed investeerimisplaanid eri sadamate ja sadamaosade vahel. Muuga sadama viljakai rendileandmine eelmise juhtkonna poolt tekitavat Toivo Jürgensonis masendust. Kahju.
Masenduse põhjused võivad olla erinevad, aga kindlasti nõuavad nad põhjalikku uurimist. Eriti kui omaniku esindaja masenduse põhjustab rahvusvahelise konkursi tulemusel sõlmitud leping, mis kindlustas ka kauba puudumise või selle plaanitust väiksemas koguses töötlemisel stabiilse tulu sadamale 14 mln kr aastas pluss kaubatasud, 200 töötaja kuludest vabanemine ja operaatori poolt tehtud 70 mln suurune investeering.
Sama kai veelgi parema kasutamise läbirääkimistel oli minu teada takistuseks just omaniku esindaja soovimatus olukorda muuta.
Autor: Ruth Martin