• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 11.04.02, 09:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pärnu PM: Sadama kaubakäive kukkus paberipuidu mõjul

Pärnu sadama kaubakäive vähenes paberipuidu väljaveo languse tõttu esimeses kvartalis möödunud aastaga võrreldes 14,5% võrra.
AS Pärnu Sadama juhatuse esimees Peeter Volkov ütles, et välisturgudel on langenud nii nõudlus paberipuidu järele kui hind ning see andis Pärnu sadama puidukaidel end kohe tunda, kirjutab Pärnu Postimees.
Ehkki tänavune talv oli tormiderohke, jääolud keerulised ja teed nigelad, ei peegeldu see Pärnu sadama kaubakäibes. Isegi asjaolu, et puitu oli kehva ilma tõttu raske metsast kätte saada, ei mõjutanud puiduvarumist, sest puidufirmade ja sadamagi laoplatsid on praegu paberipuitu täis. Turu ja hinna langus on põhipõhjused, miks puidufirmad on väljavedu vähendanud. Paberipuidu eksport kahanes mulluse esimese kvartaliga võrreldes tervelt 41% ja muu kauba väljaveo kasv ei täitnud seda lünka, selgitas Volkov.
Tänavu on tõusnud väljaveetava kauba hulgas arvestatavale kohale küttepuit, mida Pärnu sadamas laaditi laeva üle 31 000 tonni. Ehkki hakkpuidu eksportki kasvas 49 999 tonnilt 58 807ni, oli tegemist tehnoloogilise hakkega, mida kasutavad tselluloosivabrikud.
Jõudsalt on kasvanud turbabriketi ning puidugraanuli ja mitmes fraktsioonis turba väljavedu. See näitab, et fossiilsete kütuste kõrged saastemaksud muudavad bioloogilise kütuse välisriikides järjest nõutavamaks.
Saematerjali veeti välja mulluse 22 350 tonni asemel 32 149 tonni. Kasv on suur ja OÜ Pärnu Stividoride kai töötab tänu sellele ning hakkpuidu ekspordi suurenemisele täiskoormusel.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele