PM: Bakalaureused võivad pääseda koos magistritega doktoriõppesse

Akadeemilise tunnustamise infokeskuse juhataja Gunnar Vahti sõnul oleks diskrimineeriv, kui praegusi bakalaureusi hakataks töölt vallandama ning ülikooli tagasi saatma lihtsalt magistritiitli puudumise tõttu, kirjutab Postimees. ?Neil on tegelikult sama eriala juba omandatud,? rääkis Vaht.

Vahti sõnul tuleb vanade ja uute kvalifikatsioonide võrdlemisel lähtuda sellest, millised on kraadiomaniku õigused tööturul ning kas tema koolitamise eesmärgiks on olnud baaskõrghariduse andmine või spetsialisti koolitamine.

?Kui võrdleme Nõukogude Liidu aegset spetsialistidiplomit ja praegust bakalaureusekvalifikatsiooni, siis nende väljund on olnud samasugune nagu uue, sügisel käivituva süsteemi magistrikvalifikatsioonil - koolitada spetsialiste tööturule,? lausus Vaht. ?Seetõttu peaks praegustel nelja-aastastel bakalaureustel olema samad õigused uute 3+2 magistritega.?

Tema sõnul eeldab ka rahvusvaheline praktika, et vaid üheaastane erinevus kvalifikatsioonide nominaalses õppeajas ei tee neist erineva väärtusega spetsialiste.

Ta lisas, et kutsealane tunnustamine peaks olema võrreldav ka akadeemilise tunnustamisega, mistõttu võiks praegustel bakalaureustel tekkida õigus kandideerida doktoriõppesse samadel alustel uute magistritega. Enamikus riikides ongi doktoriõppele eelnev master nelja-aastane ning seda on ka praegused bakalaureused.

Haridusministeeriumi suhtekorraldusnõunik Tarmu Kurm ütles, et ministeerium on akadeemilise tunnustamise infokeskusega seisukohad kooskõlastanud ning toetab neid.

Võrdsustamisse suhtuvad skeptiliselt peamiselt ülikoolid. ?Bakalaureuste doktorantuuri konkureerimist ei pea ma õiglaseks,? ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Volli Kalm. ?Praeguse bakalaureuse haridus on hoopis teistsugune kui uue magistri haridus. Esiteks on see aasta võrra lühem, teiseks sisaldab uus viieaastane magistriharidus teoreetilist õpet sama palju kui praegune kuueaastane magistriharidus, vähenenud on vaid kirjalike tööde maht.?