Eestit pildistatakse kaks korda aastas

Kartograafid vajavad aerofotosid, mis on tehtud siis, kui puud pole veel lehte läinud, ja metsamehed tahavad saada pilte täislehes metsadest. ?Kogu maailmas on nii, et kaardistajad ja metsamehed lendavad eri aegadel,? lükkab maa-ameti kartograafiabüroo juhataja Kiira Mõisja ümber kahtluse, kas tegu pole mitte maksumaksja raha mõttetu raiskamisega.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel lendab praegu Rootsi firma Swedesurvey AB lennuk, mille pardalt pildistatakse ligi poolt Eesti territooriumist. Rootsi lennuk tiirutab kuni 15. maini Harju-, Järva-, Jõgeva-, Tartu-, Põlva- ja Võrumaa ning tükikese Pärnumaa kohal. Kokku kaetakse uute fotodega tänavu 23 000 ruutkilomeetrit Eestimaad.

PRIA põldude registri büroo juhataja Tarmo Tõnismäe andmeil maksavad nad rootslastele lendude eest 171 000 eurot ehk ligi 2,7 miljonit krooni. ?Summale lisandub lendudest saadud aerofotode töötlemine digitaalseteks ortofotodeks,? selgitab Tõnismäe ja rõhutab, et kogu projekti finantseeritakse tegelikult Phare rahadest.

Keskkonnaministeeriumi alluvuses olev AS Eesti Metsakorralduskeskus (EMKK) plaanib oma kauaaegselt partnerilt Soome firmalt FM Kartta tellida juulikuuks ülelennud, et fikseerida Tartumaa riigimetsade olukord. EMKK juhatuse esimehe Ülo Viilupi andmeil tellivad nad igal aastal kuni 400 000 hektari metsamaa pildistamise. Kuna ühe hektari pildistamine maksab kolm krooni, läheb ülelendude tellimine kekskonnaministeeriumile igal aastal maksma 1?1,2 miljonit krooni.

Tarmo Tõnismäe sõnul on nende jaoks kõige olulisem fikseerida aerofotodega suured põllumassiivid. ?Teeme ortofotodest põllumeeste tellimusel väljatrükke,? räägib Tõnismäe. ?Talumees märgib kaardil ära oma põllu piirid ja see on talle aluseks teravilja- ja keskkonnatoetuste taotlemisel.?

Tõnismäe kinnitusel loovad nad praegu põldude registrit, mille andmebaasi peab Euroopa Liidu nõude kohaselt iga viie aasta tagant uuendama.

PRIA annab saadud ortofotod maa-ameti käsutusse, kes kasutab neid topograafiliseks kaardistamiseks ja katastripidamiseks. ?Tänavuste lendude eesmärk on uuendada fotod, millest vanimad pärinevad 1991. aastast,? täpsustab Kiira Mõisja. ?Eelmistel aastatel tellis ülelennud maa-amet ja need rahastati Rootsi abiorganisatsiooni SIDA poolt.?

Ülo Viilupi kinnitusel vajavad metsamehed aerofotosid täislehes puudest seetõttu, et puud pildi peal liikide kaupa näha oleksid. Fotode tegemisel kasutatakse nõndanimetatud valevärvi meetodit. ?See tähendab, et iga puuliik on eri värvi,? selgitab Viilup. ?Tavavärviliselt fotolt ei loe eri liike puid välja, sest kõik puud on ju rohelised.?

Viilupi sõnul muudavad aerofotod metsakorralduse täpsemaks ja tõhusamaks. ?Foto pealt on selgesti näha, kus on näiteks kuusemetsa piir, kus kasvab lepp või kus on metsas röövraiet tehtud,? sõnab Viilup.