Laaromeetrika. Sissejuhatus

Tegelikult pole neis asjus päris puhas mitte ükski erakond, vahe on ainult selles, et nood teised pole ealeski teinud rahvus-hüsteerikast oma lipukirja.

Aga nüüd siis laste juurde. 1000krooniline toetus oli Laaril ja tema sõpradel lahedalt käes, aga Eesti lapsed olid need, kelle käest see ära võeti. Võtame lihtsad numbrid ja laias laastus, et komakohtade taha tegelik seis ära ei kaoks.

ID-kaardid, mida läheb võib-olla vaja ca 30 aasta pärast ja mida ei suudeta teha nii, et ümbrik salanumbritega läbi ei paistaks. Maksumus ? 300 miljonit. Peame meeles aga, et laps tahab süüa juba homme ja kui taolise käpardlikkusega oleks Kallas teinud omal ajal rahareformi, oleks Eesti täna vaid hapu mälestus.

Tartu eurovangla, mis ootab kursant Ustimenkot mugavustega, millest puumaja-agulite inimesed unistadagi ei oska. 500 miljonit, millest poole oleks võinud täiesti vabalt jätta lastele ja vanuritele. Raudtee erastamis-parisnike palkamine miskist GIBBist: 75 miljonit puhtalt vastu pükse.

NATO tarvis 2 protsendi tagaajamine, mis peaks olema ca 1800 miljonit, millest kah ca kolmandik on mõttetu ? see on meie vabatahtlik ?annetus?, millest NATO liikmelisus ei olene. Jällegi 600 miljonit läinud.

Aga ärgem olgem uhked, noppigem ka koorukesi: 40 miljonit oli kadunud valitsus valmis andma ka Eesti brändi eest (vabandagu daamid ropendamise pärast!). Lööme juurde ka need sandikoorukesed, millest elab Streimann, Kolbre ja kompanii (Kolbre ajab erakonna asju Brüsselis, Streimann teeb sama Eesti Vabariigis) ? igasuguste euroleelotajate joodud, söögid, sõidud, palgad, boonused jne ? ütleme siis 600 000 näo peale aastas, teeb kah (kui neid söödikuid arvata nii 30 ümber, mis on ülimadal arvutus) 18 miljonit. Miljardist, mis visatud euro-ajuloputuse peale, ma ei räägigi.

Tegelikult võtaks maha ka kogu e-valitsuse projekti: see on küll PR-nipp (välismaised naiivikud aiva löövad ja löövad oma käsi kokku), aga nähtavasti vilets oma sisult. Mida arvata isamaalikust IT-tasemest, kui nad isegi oma erakonna siseinformatsiooni kaitsta ei suuda? Kuidas ka poleks, aga see e-valitsuse äpardus ei tulnud kah tasuta, kuid olgem suuremeelsed: las onud-tädid mängivad ja olgu see nende õpiraha. E-valitsemise loomine on aga igal juhul parem kui narkotsi panemine. Nahkakeeratud vallareform? Olgu, oletame, et selle puhaskahju on 1 miljon. Naljapärast.

Lööme need summad kokku: 300+250 +75+600+40+18+1=1,284 miljardit ehk ligikaudu 1000 krooni iga Eesti elaniku kohta. Ja kui kokku arvata üksnes lapsed ja pensionärid (kelle jaoks on meie eelarveraha teenitud omand, mitte toetus!) ning maha arvata töötajad, siis teeb see 2000 krooni neist igaühe kohta, ilma et selleks oleks vaja meie majanduses midagi teha.