Käesolevate maailmameistrivõistluste seni kõige põnevamaks tendentsiks on vaieldamatult olnud favoriitide kesine esinemine. Finaalturniiri eel nii kihlveokontorite kui ka enamiku asjatundjate poolt suurfavoriidiks hinnatud Prantsusmaa ja Argentina piirdusidki turniiril vaid kolme alagrupimänguga, ülinapilt pääses eile hävingust Itaalia.
Kahe suurfavoriidi kõrbemise põhjuseks loetakse pea üksmeelselt asjaolu, et tippklubide mängijate koormus hooaja jooksul on liiga suur. Valdav enamus Prantsusmaa, Argentina või Itaalia koondise mängijatest osales eelmise aasta augustist tänavu maini 50?60 mängus, kui arvestada sisse oma maa meistri- ja karikavõistlused, eurokarikad ning koondisemängud. Seda on paratamatult liiga palju, et vältida füüsilist väsimust ning vaimset tüdimust.
Samas ei saa liiga suur koormus olla ka ebaedu ainus põhjus. Sisuliselt sama tiheda graafiku alusel mängivad Hispaania ja Brasiilia koondislased läbisid alagrupiturniiri väga kindlalt, saades kumbki kolm võitu.
Kes on uued soosikud? Kuulsad Londoni kihlveokontorid William Hill ja Landbrooke?s pakuvad üksmeelselt uueks soosikuks Brasiiliat. Kindlasti ongi Brasiilia üks favoriitidest, aga kas suurem kui Hispaania, Saksamaa, Inglismaa, Itaalia või Portugal, selles pole ma sugugi kindel. Peame tunnistama, et Brasiilia ja Hispaania alagrupivastaste (vastavalt Türgi, Hiina ja Costa Rica ning Paraguay, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Sloveenia) tase oli üsnagi keskpärane.
Sakslased, inglased ja itaallased võitlesid end edasi märksa raskematest gruppidest, Portugalil seisab see töö aga täna alles ees.
Kes maailmameistriks tuleb, seda ei julge ennustada, küll aga oleksin väga üllatunud, kui 30. juunil Yokohamas kroonitaks meistriks keegi peale Brasiilia või eespool nimetatud viie Euroopa riigi. Igal juhul oleks siis tegu maailma jalgpalliajaloo ühe suurima üllatusega.
Autor: Indrek Kannik