EPL: Riigikeele eksamit tuleb oodata kuid

Eesti Päevalehe kõne peale pakuti eksamikeskuses esimest võimalust eesti keele tasemeeksami sooritamiseks alles 2003. aasta alguses. ?Kas te soovite algtaset? Tallinnas? Siis on küll raske,? ütles eksamikeskuse töötaja. ?Võib-olla saan teid panna veel kuidagi detsembrisse.?

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktori Enn Männi sõnul on riigieelarvest keskusele eraldatud raha aastas 12 000 eksami vastuvõtmiseks, soovijaid on aga 3000 võrra enam. Mänd ütles, et keskus on varasematel aastatel taotlenud valitsuse reservfondist lisaraha, kuid pole seda saanud.

Üheks pika järjekorra põhjuseks toovad keskuse töötajad selle, et pärast riigikeele tasemeeksamilt riigilõivu võtmise lõpetamist panevad inimesed end kergekäelisemalt eksamile kirja, kuid jätavad hiljem kas tulemata või pole end piisavalt ettevalmistanud.

?Puudujaid on palju. Raiskame sellega lihtsalt eksamineerijate aega,? ütles keskuse riigikeele osakonna juhataja Ada Lumiste.

Inimõiguste teabekeskuse juristi Andrei Arjupini sõnul on pikk järjekord tingitud sellest, et riik ei vaheta varem kehtinud kategooriatunnistusi ümber uute vastu ja keeleoskuse tõestamiseks peab uuesti eksamile minema. ?Nimetaksin seda ebavõrdseks kohtlemiseks,? ütles ta.

Seitse inimest on eksamikeskuse selle eest ka kohtusse andnud ja nõudnud oma kategooriatunnistuse väljavahetamist tasemetunnistuse vastu, kuid esimese astme kohtus nad kaotasid.