Audiitori vastutus Kultuurkapitali juhtumis

Rahandusministeeriumi seisukohalt oleks Kultuurkapitali majandusaasta aruannete auditeerimisel pidanud puudujääk välja tulema, mistõttu pole välistatud audiitori kohtusse kaebamine.

Seni ilmnenud asjaoludest lähtudes leiab rahandusministeerium, et välisaudiitorid ei teostanud tõenäoliselt piisavalt põhjalikku kontrolli tõestusmaterjalide üle Kultuurkapitali 1999. ja 2000. majandusaasta aruande auditeerimisel.

Kultuurkapitali tegevuse iseloomust tulenevalt oleks pidanud informatsiooni küsima ka pankadelt, mida aga tõenäoliselt ei tehtud, mistõttu audiitor ei suutnud õigesti määratleda Kultuurkapitali tegevusriske, teatas rahandusministri nõunik Anneli Rõigas.

Rahandusminister osutab valitsuskabinetile esitatud ülevaates, et juhul kui juurdlus tõendab, et Kultuurkapitali 1999. ja 2000. majandusaasta aruanded kajastasid ebaõigesti Kultuurkapitali majanduslikku seisu, mida oleks saanud tavalisi auditeerimismeetodeid kasutades vältida, tõuseb päevakorda hagi esitamine audiitori vastu. Postimees 27.08

Audiitori kohustuseks on kinnitada, et ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kajastab õiglaselt ja õigesti ettevõtte finantsseisundit ja tegevuse tulemusi. Meile esitatud tõendusmaterjalide kontrollimisel nii Pro Kapitalis kui ka Hansapangas tõdesime, et nende ettevõtete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud olulises osas õigesti. Sama kehtib ka Kultuurkapitalis läbi viidud audiitorkontrolli kohta. /---/ Audiitor peab kontrollima, mis võiks firma aruannetes põhjustada olulise vea. Selle auditi puhul otsustas teatud toimingute vajalikkuse auditi eest vastutav audiitor. Tavapärast auditit tehes lähtutakse ennekõike siiski usaldusest. Vastasel korral ehk väga mõjuval põhjusel kontrollitakse tõepoolest kõiki dokumente, mis aga tähendab meeletut töömahtu ja läheb seega ka väga kalliks. /---/

Tõendusmaterjali õigsuse eest vastutab ettevõtte juhatus või muu tõendusmaterjali esitanud juhtimis- või kontrollorgan. Audiitor pääseb arvetele ligi ainult selle isiku kaudu, kes valdab juurdepääsu pangakontodele. See, et KPMG kontosid väidetavalt ei kontrollinud, ei pruugi tähendada meiepoolset möödalaskmist.

Tekib küsimus, milline on riigikontrolli ja Kultuurkapitali kontrollkomisjoni funktsioon ja mida jättis tegemata nõukogu. Miks oleks just audiitor pidanud raha puudumise avastama? Kui Kultuurkapitali juhatuse esimehel Avo Viiolil poleks tekkinud hirmu aastaaruande audiitorkontrolliks dokumentide esitamisel ja ta poleks oma tegu üles tunnistanud, oleks raha väljaviimine jätkunud ning paari aasta pärast oleks puudujäägi suurus 8,5 miljoni krooni asemel sama hästi võinud olla näiteks 20 miljonit krooni.

Audiitorkontrolli eesmärk pole leida ettevõttes kõiki puudusi ja vigu, vaid ainult olulised vead. Iga auditit tehes koostatakse kava, milles nähakse ette valdkonnad, kus oluline viga võib tekkida. Kõigi vigade leidmist ei ole võimalik tagada. KPMG juhatuse esimees Sulev Luiga (Postimees 28.08)