Eesti konkurentsivõime tugevnes

Lausanne?i Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) rahvusvahelise konkurentsivõime reitingus saavutas Eesti eelmise aasta 22. koha asemel sel aastal 21. koha.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) välisinvesteeringute agentuuri ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostöös valminud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamat annab ülevaate Eesti majanduse arengust võrdluses 49 olulisema riigiga. Eile tutvustatud aastaraamat toob välja nii Eesti majanduse tugevad kui ka nõrgad kohad, näidates siiski, et majanduse olukord tervikuna on hea.

EKI juhtivteadur Leev Kuum lausus, et Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut võib käsitleda kui ?veitsi arstide tehtud põhjalikku Eesti terviseuuringut. Üldseisundi väljaselgitamiseks viidi läbi 300 analüüsi ning pandi majandusele sama palju diagnoose.

Kuum tõi nende alusel välja, et Eesti tervis on suhteliselt hea ning ehkki see on võrreldes eelmise aastaga paranenud, jääb paljudes valdkondades küllaga arenguruumi. ?Eesti on kui sportlane, kellel on head eeldused, kuid tagasihoidlikud tulemused,? märkis Kuum.

Aastaraamat valmis kevadel ilmunud IMD väljaande World Competitiviness Yearbook 2002 põhjal, millesse kaasati Eesti teist aastat. Läti ja Leedu IMD rahvusvahelise konkurentsivõime reitingusse lülitatud ei ole.

EKI direktori Marje Josingu sõnul on reitingud mõeldud ettevõtjatele ja otsustajatele, kes ei suuda tutvuda kogu infoga, mida maailmas pakutakse. Eesti positsiooni iseloomustavad kaheksa reitingut, mis pakuvad orientiiri investoritele ning mõtlemisainet kohalikele otsustajatele.

Kuum sõnas, et Eesti konkurentsivõime aastaraamatut tuleks soovitada eelkõige riigikogulastele. Kui võrreldes eelmise aastaga tõusis Eesti positsioon riikide edetabeli koondarvestuses ühe koha võrra, siis valitsuse töö tõhusus langes ühe pügala võrra.

Infrastruktuurilt asub Eesti eelmise aastaga võrreldes samal positsioonil, mis tähendab, et seda valdkonda on parendatud konkureerivate riikidega võrdses tempos. Baasinfrastruktuuri arengut näitab Eesti 47. koht 49 võimalikust. Muu hulgas on seda mõjutanud Eesti esimene koht energia tarbimises ning 48. koht energia kasutamise efektiivsuses.

Eesti 21. koht IMD reitingus tuleneb arvesse võetud riigi arengupotentsiaalist, mis tasakaalustab kehvemaid näitajaid tegelike majandustulemuste osas. Näiteks SKT alusel ühe inimese kohta jääb Eesti 34. kohale ja töö tootlikkuse osas ühe töötaja kohta kuulub Eestile 37. koht. Eesti töötaja loodud 23 627-dollariline lisandväärtus (376 378 krooni) jääb pingerea esimestele, Luksemburgile ja USA-le alla rohkem kui kolm korda.

Josing hindas Eesti 21. kohta IMD reitingus soodsaks, eriti heal tasemel on tema sõnul Eesti rahandus ja majandusvabadus. Viimaseid väljendavad Standard & Poor?si riigi raha reitingu tulemus A- ja Heritage Foundationi majandusvabaduse indeksi neljas koht. Majandusvabaduse indeks on ka ainuke reiting, milles Eesti edestab Soomet ja Rootsit.