Vandetõlk kergendab notarite tööd

Vandetõlk saab notariga võrdse pädevuse teha dokumentide tõlkimiseks ja neist ärakirjade kinnitamiseks notariaaltoiminguid. Vandetõlk peab olema valmis tema poole pöördunud inimesele tagama täisteeninduse ? tõlgib, kinnitab tõlke õigsuse, teeb vajadusel ärakirjad ning kinnitab allkirja ja pitsatiga nende õigsust.

Vandetõlgi positsiooni võib võrrelda notari omaga ja tema tegevuse tulemusena saab tõlge avalikult tunnustatava usaldusväärsuse. Vandetõlk ? nagu notargi ? peab hoidma talle usaldatud saladusi ja olema suuteline ametitoimingute eest vastutama, sh hüvitama tekkida võivaid kahjusid.

Seepärast esitatakse vandetõlgile kõrgemaid nõudmisi. Ei piisa vaid keeleoskusest, vajalik on orienteerumine juuras, õiguslike mõistete ja terminite tundmine. Neid tundmata ei ole võimalik teha korrektset juriidilist tõlget.

Kuna vandetõlgi ameti sisseseadmisel lähtuti ideest, et sarnaselt notari ja kohtutäituriga on tegu vaba elukutsega, on nende tööalasele tegevusele väljaspool vandetõlgina tegutsemist seatud piiranguid. Siiski tuleb vandetõlkide puhul arvesse võtta nende rakendusala piiratust. Pole tõenäoline, et kõik vandetõlgid suudaks end ära elatada ainult nn notariaalsest tõlkimisest. Seepärast võib vandetõlk tegutseda samal ajal ka muul alal, kui see on seotud vastava võõrkeele sagedase kasutamisega ega kahjusta tema sõltumatust.

Vandetõlgi institutsioon alustab viie keelega ? inglise, vene, saksa, soome ja prantsuse keelega. Tulevikus pole välistatud muude keelte lisandumine. Ka peale vandetõlgisüsteemi käivitumist jääb notarile alles õigus kinnitada tõlgi allkirja ja tõlke õigsust. Kuid alati jääb kliendi otsustada, kas ta soovib kasutada notari või vandetõlgi teenust. Notari poole pöördumine jääb ilmselt püsima harvemini kasutatavate keelte puhul ja paikkondades, kus vandetõlgibüroosid ei ole.