Viljar Peep • 23. oktoober 2002 kell 22:00

Vandetõlk kergendab notarite tööd

Tihti on vaja, et mõnd tõlgitud paberit tunnustaks kodu- või välismaised ametivõimud. Seetõttu peab tõlke kvaliteedil olema mingi garantii. Siiani tegid seda notarid, kel on õigus kinnitada tõlgete õigsust ja tõlkija allkirja, st keelt oskamata tuli neil kinnitada tõlgi allkirja.

Tõlge, mille puhul notar on kinnitanud ainult tõlgi allkirja, võib põhjustada nurinat ? kuidas suhtuda sel kujul dokumenteeritud tõlke väärtusse? Kogu süsteem põhineb usaldusel ? notar kinnitab üksnes sellise tõlgi allkirja õigsust, kelle puhul ta on veendunud, et too tõlgib hästi ja õigesti. Ei saa ka mööda vaadata Tallinnas ja Tartus tekkinud notarite ülekoormatusest.

Oleks loomulik, et kutseline tõlk kinnitaks ise täie vastutusega tõlke usaldatavust. See inimene on meie nägemuse kohaselt vandetõlk. Paar aastat tagasi notariaadiseadust uuendades selgus, et kahe maailmasõja vahel töötasid Eestis vandetõlgid.

Vandetõlk saab notariga võrdse pädevuse teha dokumentide tõlkimiseks ja neist ärakirjade kinnitamiseks notariaaltoiminguid. Vandetõlk peab olema valmis tema poole pöördunud inimesele tagama täisteeninduse ? tõlgib, kinnitab tõlke õigsuse, teeb vajadusel ärakirjad ning kinnitab allkirja ja pitsatiga nende õigsust.

Vandetõlgi positsiooni võib võrrelda notari omaga ja tema tegevuse tulemusena saab tõlge avalikult tunnustatava usaldusväärsuse. Vandetõlk ? nagu notargi ? peab hoidma talle usaldatud saladusi ja olema suuteline ametitoimingute eest vastutama, sh hüvitama tekkida võivaid kahjusid.

Seepärast esitatakse vandetõlgile kõrgemaid nõudmisi. Ei piisa vaid keeleoskusest, vajalik on orienteerumine juuras, õiguslike mõistete ja terminite tundmine. Neid tundmata ei ole võimalik teha korrektset juriidilist tõlget.

Kuna vandetõlgi ameti sisseseadmisel lähtuti ideest, et sarnaselt notari ja kohtutäituriga on tegu vaba elukutsega, on nende tööalasele tegevusele väljaspool vandetõlgina tegutsemist seatud piiranguid. Siiski tuleb vandetõlkide puhul arvesse võtta nende rakendusala piiratust. Pole tõenäoline, et kõik vandetõlgid suudaks end ära elatada ainult nn notariaalsest tõlkimisest. Seepärast võib vandetõlk tegutseda samal ajal ka muul alal, kui see on seotud vastava võõrkeele sagedase kasutamisega ega kahjusta tema sõltumatust.

Vandetõlgi institutsioon alustab viie keelega ? inglise, vene, saksa, soome ja prantsuse keelega. Tulevikus pole välistatud muude keelte lisandumine. Ka peale vandetõlgisüsteemi käivitumist jääb notarile alles õigus kinnitada tõlgi allkirja ja tõlke õigsust. Kuid alati jääb kliendi otsustada, kas ta soovib kasutada notari või vandetõlgi teenust. Notari poole pöördumine jääb ilmselt püsima harvemini kasutatavate keelte puhul ja paikkondades, kus vandetõlgibüroosid ei ole.

Hetkel kuum