Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teine sammas poob pensionikassat

Riigieelarvesse prognoositud 100 000 teise samba liituja asemel oli eile õhtuks juba üle 180 000 liituja. Nende inimeste otsus lööb järgmise aasta eelarvesse hinnanguliselt vähemalt 310 miljoni kroonise puudujäägi. Lisaks nõuab lisaraha riiklike pensionide igakuine 100kroonine tõus tuleval aastal.

Senimaani pole rahandusministeeriumil välja käia kindlat varianti, mille arvel raha leida. Ministeeriumi asekantsler Margus Uudami sõnul on võimalusi tegelikult kaks: kas riigilaen või reservfond. ?Defitsiit tuleb ka igal järgmisel aastal, nii tuleb iga kord eraldi üle vaadata, kust lisaraha leida,? sõnas ta.

Peaminister Siim Kallase hinnangul on pensionireform seda edukam, mida rohkem inimesi sellega liitub ja nii suur liitujate arv on ainult positiivne. ?See on ju see, mida me tahtsime,? ütles Kallas. ?Liitujate arvu tõttu tekkida võiva eelarveaugu osas ootan esmalt siiski rahandusministeeriumi analüüsi,? lisas peaminister.

Rahandusministeeriumi sõnul aga ei hakka nad enne, kui pole veel andmeid kõigi selle aasta sees liitunute palkade kohta, spekuleerima, kuidas puudu jääv osa katta. Info palkade kohta laekub väärtpaberite keskregistrist (EVK) kuu jooksul. Muudatusettepanekute tegemiseks on aega riigieelarve kolmanda lugemise alguseni Riigikogus, mis jääb ilmselt detsembrisse.

Pensionikeskuse andmetel oli suveni liitujate keskmine palk 8175 krooni, mis on märgatavalt üle statistilise keskmise.

Ka Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi sõnul kaetakse eelarvepuudujääk ilmselt reservfondist. ?Olukord on muutunud,? nentis Ligi. ?Asja tuleb arutada, kuid ilmselt pole muud varianti, kui tuleb reservfondist võtta.? Seda, kust täiendavat raha leida, ei osanud öelda ka rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen.

Rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor nentis, et kui järgmisel aastal riiklike pensionide maksmiseks raha ehk ikka on, siis 2004 võib see keeruliseks osutuda. Nestori sõnul oleks pidanud juba sellel aastal valitsus hakkama mõtlema, kuidas 2004. aastaks riigipensioniks raha leida.

Riik on planeerinud järgmise aasta 1. aprillist tõsta pensione nn indekseerimise tulemusel 6,5 ehk keskeltläbi 100 krooni võrra. Pensionikindlustuse kulud suurenevad 1,1 miljardi krooni võrra. Indekseerimine näeb ette, et nn esimese samba vanaduspensionid tõusevad proportsionaalselt inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumistega.

Sotsiaalminister Siiri Oviir keeldus eile kommenteerimast seoses massilise teise sambaga liitumise tõttu tekkivat eelarve puudujääki. ?Selle tarbeks eelarvesse raha planeerimine on rahandusministeeriumi juhtida. Seega saab neid otsuseid kommenteerida rahandusminister,? edastas pressiesindaja ministri seisukoha.

?Igal juhul leiab riik vahendeid pensionide maksmiseks riikliku pensioni saajatele,? lisas Oviir.

Eiki Nestor tõi kogumispensionisüsteemi käivitamise positiivse aspektina välja ümbrikupalkade vähenemise. ?Sel aastal oleme ju vastu võtnud kaks lisaeelarvet tänu tulu- ja sotsiaalmaksu heale laekumisele,? ütles Nestor. ?Kui möödunud aastaga võrrelda, siis meeletut majanduskasvu sellel taustal ei ole olnud. Samuti pole kulutused tarbimisele proportsionaalselt maksude laekumise kasvuga tõusnud.?

elavdab Tallinna börsi

n Pensionikindlustuse teine sammas peaks elavdama Tallinna börsi, mille juhatuse esimehe Gert Tiivase hinnangul mõjutab pensionikogumine perspektiivis finantsturgude arengut positiivselt. ?See on eelis, mida näeme teise samba käivitumises, sest tekivad fondid ja investorid, mis senimaani on Eestis peaaegu olematud,? lausus Tiivas.

Väärtpaberite keskregister (EVK) on nelja kuu jooksul, mil esimeste liitujate kogumispensioni maksed on laekunud, teeninud 60 000 krooni.

EVK kogub makseid nii teise samba pensionifondi valitsejatelt kui ka kontohalduritelt. Fondivalitsejad peavad tasuma EVK-le osakutasu 0,002 osakute emissioonimaksust kuus. Nelja kuu kokkuvõttes laekus sellest 13 000 krooni. Lisaks kandmistasu väljalaskmise ja tagasivõtmise korral 50 senti inimese kohta, kokku 36 000 krooni.

Kontohaldurid tasuvad EVK-le fondi vahetamise tasu 50 krooni, valikuavalduse muutmiselt 40 krooni ja alates möödunud esmaspäevast ka valikuavalduse tasu 20 krooni. EVK tegevdirektori Kaidi Oone sõnul oli nendelt saadud summa suhteliselt väike. Päringutasudelt aga kogunes 7000 krooni.

Ühispanga Varahalduse juhatuse esimehe Loit Linnupõllu sõnul tegi riik pensioniregistri konkursita väljaandmisel suure vea, mis tuleb nüüd turuosalistel kinni maksta. ?20kroonise avalduse vastuvõtmistasu kehtestamine on alles algus ning EVK on ilmselt ainuke turuosaline, kes pensioniprojektist märkimisväärset tulu juba järgmisel aastal teenib.?

Ühtlasi nentis Linnupõld, et EVKst info kättesaamine on äärmiselt keeruline ning paindumatu.

Oone selgitusel on EVK ainuke register Eestis, kes peab end ise majandama. Ülejäänud registrid saavad riigilt toetust.

Seoses viimase liitumispäevaga on pangad lubanud pikendada kontorite lahtiolekuaega, et kõik liituda soovijad saaksid võimaluse. Tallinnas Ühispanga peahoones asuv Tornimäe kontor ja Hansapanga Rävala kontor on avatud täna kella kümneni õhtul. Eile ühines kogumispensioniga Hansapangas 10, Ühispangas 4?5 inimest minutis.