13. november 2002 kell 22:00

Eelistuste tegemine pole kerge

Haridusministeerium kinnitab, et tunneb koos Eesti Teadlaste Liiduga muret teaduse finantseerimise pärast ja teeb omalt poolt kõik võimaliku, et teadus- ja arendustegevus oleks tulemuslik ja kõrgetasemeline. Teaduse finantseerimine haridusministeeriumi eelarvest on üks võimalus selleks.

On selge, et eelistuste tegemine pole kerge, samas tuleb teha valikuid. 2003. a pole seetõttu kasvu ette nähtud sihtfinantseeritavate teadusteemade ja teadusgrantide reale. Mõnevõrra leevendab ehk nende nullkasvu planeerimist teadmine, et 2002. a eelarves ületasid nende valdkondade kasvud keskmist rahastamise juurdekasvu. Võrreldes 2001. a kasvas sihtfinantseeritavate teadusteemade raha 13,3 ja Eesti Teadusfondi eelarve 9,6.

Teadus- ja arendustegevuse strateegia näeb 2003. a ministeeriumi eelarves ette eraldisteks teadus- ja arendustegevusele 430 miljonit, ministeeriumi eelarvekava ületab seda 6,87 miljoni võrra. Suhtarvudes tähendab see 7,82-list juurdekasvu. Kui võrrelda seda ministeeriumi valdusala kogueelarve 4,73-lise kasvuga, võib väita, et ministeerium on omalt poolt teaduse eelisarenguks strateegias ette nähtud lubadustest kinni pidanud.

Seda, kas majandusministeeriumi eelarve arvelt suurendatakse haridusministeeriumi eelarvet (15 mln kr Tippkeskuste finantseerimiseks, 10 ETFi eelarve kasvuks) saab otsustada vaid Riigikogu. Tippkeskuste finantseerimise üleviimist majandusministeeriumi eelarvesse ei pea haridusministeerium põhjendatuks ega vajalikuks. Loodame, et teadlaskond suudab ka nii valuliste küsimuste, nagu teaduse rahastamine, käsitlemisel säilitada teadlase elukutsele omast emotsioonivaba analüüsioskust ja täpsust.

Tiia Lepasson, haridusministeeriumi planeerimisosakonna finantsekspert;, poliitikaosakonna juhataja

Andres Koppel

Hetkel kuum