26. november 2002 kell 22:00

Saamahimulisi ametnikke saab vastutusele võtta

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon on tulnud välja järjekordse eelnõuga. Eelnõu esitamine oli vajalik mitmel põhjusel. Kandidaatriigina oleme sattunud ELi institutsioonide teravdatud tähelepanu alla ka korruptsiooniküsimustes. Senine hinnang Eestile on olnud positiivne: olete peaaegu korruptsioonivaba.

Samas sisaldab Avatud Ühiskonna Instituudi (OSI) tänavune korruptsiooniuuring Eesti kohta suuri etteheitmisi, nagu korruptsioonivastase strateegia puudumine, korruptsioonivastaste asutuste väheefektiivne töö jmt. Kriitikat viimases mõttes on ka Riigikogu erikomisjoni aadressil.

Raske öelda, kui õiged on hinnangud. Eriti siis, kui need on erinevad. Korruptsioonivastaste riikide ühendus GRECO igatahes toetab nii meie korruptsioonivastast seadust kui ka Riigikogu erikomisjoni senist tegevust. Erikomisjon on nõus, et korruptsiooniteemaga seotud probleeme on küllalt, neid tekib koguni juurde. Rahvusvahelise korruptsioonivastase võitluse praeguses faasis aktsenteeritakse tähelepanu mõistetele ?korruptsiooni tõrjumine?, ?korruptsiooni varajase avastamise strateegia?, ?korruptsiooniohtlikud valdkonnad?, ?korruptsiooniilmingud?, ?korruptsiooni kontrolli mehhanismid?, ?korruptsiooniriskiga ametikohad?, rääkimata meil üldlevinud ?korruptsioonikahtlusest?.

Just korruptsioonikahtlus on põhiline alus igasugustele kontrollimistele. Eesti seaduseandjal tuleb hea seista, et korruptsiooni õiguslik regulatsioon arvestaks rahvusvaheliste nõuete kõrval Eestis levinud korruptsiooni vormide ja levikuga, et saamahimulisi ametnikke oleks võimalus vastutusele võtta ja seda mitte ainult altkäemaksu korral. Esmajoones just Riigikogu komisjon peab hea seisma seaduses sisalduva regulatsiooni ja selle ühetaolise rakendamise eest kõigis Eesti riigi struktuurides.

Sel aastal ilmnesid korruptsioonivastase seaduse rakendamisel mõned põhimõttelised takistused. Takerdus majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimine. Erikomisjon esitas seaduseelnõu ning Riigikogu lahendas tekkinud probleemi. Järgmise tõsise probleemi lahendamiseks andis erikomisjon jällegi Riigikogu menetlusse eelnõu.

Vaja on täiendada korruptsioonivastast seadust. Karistusreformi tagajärjel sisaldab korruptsioonivastane seadus ka karistusi ametialaste väärtegude eest. See on hea. Kuid mitte kõik korruptsioonivastase seaduse rikkumised pole enam karistatavad.

Väärteona on karistatav korruptsiooniohtlike suhete loomine, karistuseta on aga sellise teo tagajärjed ? korruptiivsete tegude toimepanemine ja korruptiivse tulu saamine ükskõik mis kujul. Praegune seis korruptsioonivastase seadusega on nukker. Kui pole korruptiivset tegu ja korruptiivset tulu, ei saa kontrollida korruptsioonikahtlusi, töötada välja strateegiaid ja programme. Oleme kindlad, et Riigikogu tekkinud ?vea? parandab. Eelnõu kohaselt toob korruptiivne tegu (korruptsioonivastase seaduse § 5), kui see tuvastatakse, ametiisikule nii avalikus kui ka erasektoris kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 18 000 kr.

Korruptiivne tulu või kasu võib olla nimetatud piirmääraga võrreldes mitmekordselt suurem. Seepärast taotleb erikomisjon seadusandja ees tulu konfiskeerimise võimalust.

Otsuse sellise väärteo menetlemisel langetaks kohus, mitte kohtuväline menetleja, nagu teiste ametialaste väärtegude menetlejate puhul. Eelnõu seadusena vastuvõtmine eeldab üldsuse ja ajakirjanduse avalikku toetust.

Jaan Pöör on Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees

Autor: Jaan Pöör

Hetkel kuum