Suur maakera väiksema sees

Teise maailmasõja ajal toodeti peamiselt sõjaväele veoautosid ning sõjalennukitele ning torpeedodele mootoreid.

Sõjajärgne periood oli Nissanile raske. Veoautode tootmine taastus 1945. aastal, Datsuneid hakati taas tootma kaks aastat hiljem. Tugevalt halvas Nissani sõjajärgset taastumist 1953. aastal toimunud 100päevane streik.

Nissani tõeline taassünd algas 1966. aastal, mil hakati turustama Sunnyt, mis tõi pöörde jaapanlaste autokultuuri. Kui varem oli sõiduauto saareriigis rohkem luksuskaup, siis nüüd võisid autot lubada endale peaaegu kõik, mille tõttu arenes jõudsalt väikeautode turg. Peagi hakati väikeautosid ka eksportima.

Edukad olid Nissanile seitsmekümnendad ja kaheksakümnendate algusaastad, mil maailma valitses energiakriis. Väikesed ja ökonoomsed Jaapani autod muutusid ülipopulaarseteks nii Euroopas kui ka Ameerikas. Ameerika nn kolm Detroidi suurt (General Motors, Ford ja Chrysler) valmistasid suure kütusekuluga autosid. Lisaks jättis suurte tehaste töötajate töökultuur soovida.

Üheksakümnendad aastad koos Jaapani majanduskriisiga olid peaaegu hukatuslikud ka Nissanile, kompanii teenis 10 aasta jooksul kasumit vaid korra. Kümnendi lõpul oli Nissan pankroti äärel. Olukord muutus taas paremaks pärast 1999. aastat, mil Renault ostis 36,8 protsenti Nissan Motori aktsiatest. Lisaks omandas Renault 22,5 protsenti Nissani tütarfirmast Nissan Diesel ning 100% finantsteenustega tegelevast tütarfirmast Euroopas. Sel aastal suurendas Renault oma osakaalu aktsiapakis 44 protsendini.

Nissan oli oma möödunud aasta 49,55 miljardi dollari (780 miljardi krooni) suuruse käibega ajakirja Fortune edetabelis 58. kohal.