Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas meile ikkagi on tarvis Euroopa Liitu?

    Teemal ? ELiga ühinemine ? kipuvad poliitikud kalduma ühte ja rahvas teise äärmusesse. Lugesin hiljuti ajakirjast Regional Studies B. Asheimi artiklit ?Regional Futures?. Artikkel kinnitas ja täiendas minu, kui ühe rahva hääle, skeptilist suhtumist ELi. Leian, et poliitikute teguviis (rahvale valetamine ja reaalsuse varjamine) on taunimisväärne.
    Millegipärast rõhuvad poliitikud ikka veel sellele, et Venemaa läheduse tõttu on meil tuleviku kindlustamiseks vajalik liituda mõne suure, paljusid riike hõlmava, organisatsiooniga. See jutt on üks suur mull.
    Kunagi veel, meie riigi ajaloos, ei ole ühtki suurriiki, iseäranis Venemaad, peatanud tõsiasi, et me juba kuulume rahvusvahelisse organisatsiooni. Kui ajalugu tahab korduda, teeb ta seda nii ehk teisiti. Ohu ähvardades on meie toetajad oma julgeoleku nimel kohe valmis meid unustama. See on ainus kindel asi, millega me oma kiiresti muutuva ühiskonna tulevikus arvestada võime.
    Teine suurem argument, mida poliitikud meile ilusasti serveerida püüavad, on võimalus saada ELilt rohkem rahalist toetust ja abi, kui nemad meilt vastu ootavad. Jutt kõlab stiilis: ?Tõmbame neile koti pähe ja las rumalukesed maksavad.? Mind häirib selle mõtte naiivsus! Kust on võetud idee, et EL on täis lolle juhte ja eksperte, kes meie kaalutlusi läbi ei näe. Vastupidi. Praeguse nõrgamõistusliku poliitikaga jäetakse Eesti ilma viimastestki võimalustest meile soodsamaid tingimusi välja kaubelda.
    Mis iganes liikmemaksu ja seadusandlust EL meilt nõuab, meie poliitikud on kõigega nõus. Kui aga mõttetute nõuete pärast enamik firmasid laostub või seesama ELi liikmemaks meilt põhiosa riigi eelarvest röövib, mis siis saab? See, et poliitikud ei julge kõike seda rahvale tunnistada, on veelgi suurem lollus.
    ELi tegelased uurivad juba ammu, kui palju ja kas üldse on mõtet toetada ELiga ühinevaid vähemarenenud piirkondade riike ja eriti veel endisi kommunistlikke maid. Selleks on neil aastaid kestvad uurimused tükk aega töös.
    Kasvõi seesama uurimistulemuste põhjal kirjutatud artikkel, mida ma lugesin ? see on juba viis aastat vana! Erinevad ELi majandusteadlased koostavad valemeid, mille põhjal püütakse ennustada võimalikku regionaalset arengut. Milliseid järeldusi on nad teinud? Ausalt öeldes, meile kahjulikke. Nad ei arva, et peaks liitumisel vähemarenenud piirkondadesse raha pumpama. Milleks?
    Miks peaksid nemad oma heaolu ohverdama? Nad on sellest aru saanud ja võiksid saada ka meie riigi mõned helged pead. Kaasaegse Euroopa paradoks on ühelt poolt kooseksisteerimises peituv innovatsiooniprotsesside kiirenemine ja teiselt poolt massiline töötus koos laialtlevinud sotsiaalse eraldatusega. Sellest johtuvalt kardetakse endiste kommunistlike maade adapteerumisvõime puudulikkust. Ega siis EL asjata ei viivitanud meid kandidaatriigiks võtmisega.
    Artikli aluseks olev kontseptuaalne raamistik on standardne Solow? (1956) tüüp neoklassikalisest tasakaalu kasvu mudelist, mis tõestab, et regiooni struktuur reguleerib kiirust, millega innovatsioonid levivad tootlikes organisatsioonides.
    Autorid kasutavad Barro? ja Sala-I-Martin?i (1991) rist-regiooni sisemajanduse koguprodukti (SKP) inimese kohta (per capita) langust keskmise suhtarvu kohta, selle algustasandil. Kui algustasandi koefitsient on märkimisväärselt allapoole nulli, siis järeldub, et need alad, mis olid algselt vähem arenenud, on võitnud suurema kasvu suhtarvudes ja kinni püüdnud enamarenenud piirkonnad. Olgu öeldud, et meie olemegi see vähemarenenud piirkondadesse kuuluv riik!
    Kontrollarvude lisamisel said teadlased juba veelgi kindlamaid tõendeid, mis ohustavad heaoluriike, kui nad võtavad ELi vähemarenenud piirkondi. Kontrollmuutujad olid: tehnoloogia tase, regionaalökonoomika struktuur (eriti põllumajanduse osakaal tööhõives) ja töötuse osakaal tööealise elanikkonna hulgas. Kokkuvõttes leiti, et palga ümberkorraldused vähemarenenud piirkondades ja ebavõrdsuse kaotamine tööliste vahel vähem- ja enamarenenud piirkondades ei kaota olemasolevat kõrget töötusetaset ELis, kuigi see võib muuta liidumaade regionaalset jaotatust. Selline eksogeenne ravi võib juhtida hoopis soovimatutele tulemustele.
    Päris palju kahju on Eestile juba niigi kõigi nende mõttetute seaduste näol tekitatud. Lisaks hakkavad paljud neist kehtima alates 01.01.2003. Kui saaks, siis keeraks enne kraani kinni, kui neid täitma tuleb hakata. Või on äkki juba hilja?
    Kellelt me siis vastust nõuame, kui oleme juba ELis ja avastame, mis meiega tehakse? Kas saame siis veel kuidagi sellest rahvusvahelisest organisatsioonist välja astuda? Mis tingimustel? Kas mõni poliitik on selle endale selgeks teinud enne, kui mütsiga vehkima tuli?
    Minu järeldus, et EL ei lase väikesel Eestil endale pähe istuda, nagu meie poliitikutel on kasulik meile rääkida, vaid keerab kogu meie majanduselu järjekordselt pea peale. Mida enam ja alandlikumalt poliitikud ELi püüdlevad, seda hullemaks muutub meie rahva olukord. Ühes rahvaga ka poliitikameeste oma.
    Milleks siis seda liitumist meile vaja on? Kas keegi on meie poliitikud kinni maksnud või nad tõesti ei hooma, mis ümberringi toimub? Oleks juba aeg lõpetada see ?enne tee ja siis keskendu tagajärgede likvideerimisele!?.
    Autor: Tiina Niin
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.