5. detsember 2002 kell 22:00

Messide populaarsus langeb ka Euroopas

Langustrendid messinduses pole pelgalt Eesti probleem, vaid ka Saksamaal, kus toimub ligemale kaks kolmandikku juhtivatest messidest, on märgata langustrende.

Nii Euroopa kui ka Saksa majanduses on hetkel rasked ajad mis kaudselt mõjutab ka messide elu. Puhta statistika järgi läheb Saksa messidel endiselt hästi, kui aga vaadata kes seal messidel käib siis on näha, et Saksa ettevõtteid on vähem. AUMA andmetel on sellel aastal registreeritud 2,2% vähem eksponente kui 2001 ja Saksa eksponente koguni ?5,5%. Isegi 2001 oli juba päris halb aasta siis registreeriti juba 3,3% vähem Saksa eksponente. Messid Saksamaal võivad rõõmu tunda, et välisosalus messidel on kasvanud (2001 +4,0%). Kuna saksa ettevõtjail on rasked ajad püüavad välisfirmad tungida Saksa turule.

Tegelikult on maailma messinduse konkurents halastamatu ja paljudki riigid on aru saanud, et messide korraldamisega kaasnevad investeeringud ja riigi tuntus. Üheks suurimaks Sakslaste konkurendiks messide alal on kujunemas aasia riigid. Olulisemad messikeskused sealses regioonis on Shanghai Expo Centre ? Hiina, Hong Kong Exhibition Centre, Busan Exhibition Centre ? Korea, Asean Trade Fair ? Taivan, Singapore Trade Fair ja Putra World Trade Centre ? Malaisia. Kõik need messikeskused arenevad tohutul kiirusel ja paljudel on valminud modernsed messikeskused.

Täheldatakse ka seda, et Aasia firmad ei taha enam Saksamaale tulla, kuna enda messid on juba piisavalt atraktiivsed ja pakuvad piisavalt ärikontakte. Araabia maade tähtsaim messikeskus asub Dubais (Dubai World Trade Centre).

Selline konkurents nõuab Saksa messidelt uusi ideid millega publikut ligi meelitada.

Messide osatähtsus uute toodete presenteerimisel on vähenemas, kuna ettevõtted kes tahavad konkurentsis püsida peavad oma toodangut tihemini uuendama ja kuna toode on vaja koheselt turule paisata ei ole mess oma toimumise rütmis ettevõtjale vastuvõetav.

Esmaesitlusi teostatakse täna teiste meediavahenditega, et haarata suuremaid masse. Kindlasti ei saa messilt infot kogu sihtgrupp, kellele on toode määratud. Mess on selleks kohaks kus eelinfor-meeritud klient lisa infot hangib.

Messid muutuvad rohkem teadmiste edasi andmise kohaks. Uudis produktide sarja tutvustamisel minnakse messil detailideni ja klient saab seda ise kogeda. Seni arvati, et sellised uued meediad nagu internet suudavad messid tahaplaanile lükata ei ole läinud täide. Peamine on ikkagi inimeste vaheline suhtlemine ? isiklik kontakt partneriga.

Uusimaks kontseptuaalseks uuenduseks messidel kongresside integreerimine messidesse (Kongressmess). Idee seisneb selles, et nii külastaja ja eksponent saaksid oma messil käigust kiiremini maksimaalse tulemi. Põhiline idee on teadmiste edastamises, uute toodete tutvustamises. Iga firma, kes esineb kongressil omab kindlat esinemisaega ja sellest tulevalt antakse kompaktselt edasi oma ettevõtte profiil ja edastatakse koheselt millisele huvigrupile on see ettevõte suunatud. Peale sellist esitlust saavad asjaosalised esitada küsimusi või minna tutvuma ettevõtte ekspositsiooniga. Tavaliselt sellise messi kontseptsiooniga messil ei ole suuri messi messipindu vaja ja saadakse küllaltki väikeste vahenditega hakkama. Eesti publik koges sellelaadset messi viimase Tallinna Kinnisvara messiga. See oli väga ligilähedane uuele kontseptsioonile.

Leipzigis toimus sellel aastal esmakordselt sellise rõhuasetusega mess 12. -13.09.2002 "REALLOCATION". Tegemist oli Kongressmessiga kus tutvustatakse EU-kandidaatriikide tööstusparke ja investeeringu objekte. Otsitakse investoreid nendesse riikidesse.

Analoogne messe 2003 leiab aset 08. - 09.05.2002 ja raskuspunkt on seal Baltimaadel.

Messidel on hakanud mängima suurt rolli faktor ?AEG?, see tähendab, et otsustajatel ei ole võimalik viibida messidel päevi ja püütakse ühe kahe päevaga saada kogu ülevaade. See on mõnikord saanud probleemiks eksponentidele, kes just on soovinud kohtuda kellegagi, aga ajaline faktor ei võimaldanud kokkusaamist. Seega ollakse hiljem messikülastuses pettunud. Messikeskused on uhked ainult rahulolevate klientide üle.

Firma, kes vähegi tahab areneda peab messidel käima ja olema kursis konkurentsiga. Mess kui selline jääb ikkagi selleks kohaks kus saadakse tuttavaks uute partneritega.

- Liivo Leismann; E-Betoonelemendi müügi- ja marketingidirektor

- Eesti ehitab aprilli algus 2001. aaasta- eelarve: ca 200 000 krhinnang: 3+

Käisime messil ?Eesti ehitab? viimati 2001. aastal, uuesti oleme planeeritud osaleda 2003. aasta kevadel.

Eesti messindus on vastupidiselt maailmapraktikale oma mainet minetamas. Kui 5?10 aastat tagasi pidas iga spetsialist messil käimist iseenesestmõistetavaks, siis nüüd on ehitusturu tipptegijad ? arendajad, peatöövõtufirmad ? ehitusmessilt praktiliselt kadunud ja mitte ainult eksponentidena vaid ka külastajatena. Peamised eksponendid on teenuste vahendajad, materjalitootjad ja müüjad ning alltöövõtjad. Uudsuse efekt on kadunud, kasutegur nii külastajale kui eksponendile lahjenenud. Messi õhkkond on tuim, positiivne fiiling puudub. Mess pole enam kokkusaamiste koht, kus toimuvad kõrgetasemelised konverentsid, seminarid ja kus spetsialistid saaks olulist infot. Üritused küll toimuvad, aga nende tase on keskpärane. Lisaväärtus mida messikorraldaja eksponentidele pakub pole just suur.

Loomulikult on messinduse nõrkusel ka hulk objektiivseid põhjuseid. Õnnestunud mess ei sünni vaid messikorraldaja jõupingutustest lähtuvalt. Suur osa on kanda ka turundajatel enestel ning nende agentuuridel.

Eesti turg on väike ja turuosad suuremate tegijate vahel jagatud ? kõik tunnevad kõiki. Samuti oleme olukorras, kus enamusele firmadele käib igasugune R&D tegevus üle jõu ning see tingib omakorda olukorra, kus messi kaudu pole ka mingit uudissõnumit kommunikeerida.

Üldist pilti mõjutab ka eksponentide endi ebaprofessionaalsus ning halin, et messilkäimine on kallis. Osaletakse ainult kohaloleku pärast, tundmata messiturunduse spetsiifikat. Ei seata konkreetseid eesmärke, enamusel on tegemata messieelne põhjalik ettevalmistus, saadetakse messistendi valed ning motiveerimata inimesed, rääkimata messijärgsest analüüsist ja tööst saadud kontaktidega. Eksponendil on raske oma tulemuslikkust mõõta kui ei tea mida tahab saavutada.

Kui hinnata ühe messilt saadud kontakti maksumust teiste alternatiivsete meediakanalitega, siis messil käimine pole Eestis kallis. Oma kogemusest võin kinnitada, et messikulutus tasub E-Betoonelemendil ära paari õige kontaktiga.

Ekspordipotentsiaaliga firmadel on osalemine välismessidel kindlasti üks primaarseid turundustegevusi.

Eelmisel aastal ei osalenud E-Betoonelement messil ?Eesti ehitab?, sest eeltoodud põhjustel tõstatati Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidus küsimus igaaastase messi otstarbekuse suhtes. Otsustasime, et liidu liikmed võiksid pigem osaleda ühel aastal Tallinna, järgmisel aastal Helsingi ehitusmessil. Loodetavasti suudame koos liiduga asja ühiselt parandada.

- Helle Reimus; Audentese turundusjuht

- Teeviit 29. nov?1. dets Eesti Näitused- eelarve: 70 000 kr- hinnang: 4+

Tegu infomessiga, mille sihtgrupiks olid peamiselt põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajad, kes otsisid endale õppeasutust, kus kooliteed jätkata. Korraldajad on vastutulelikud ja paindlikud ning see oli meeldiv kogemus.

Mis puudutab messi kasulikkust, siis mingi konkreetse kauba puhul on lihtne öelda, kui palju sa seda maha müüsid, aga hariduse puhul on kasu kohene mõõtmine keerulisem. Üks messil käik võib mõjuda mitmete aastate vältel.

Üldiselt võib öelda, et huvi meie hariduskontserni vastu oli suur. Kohapeal korraldatud konverentsidest osavõtt oli vähene. Neljapäeval ja reedel käis messil palju noori, kes olid koolitundidest vabastuse saanud ning veetsid seal lihtsalt mõnusalt aega. See muidugi ei tähenda, et nädala sees tõsiseid huvilisi polnud.

Laupäeval tuldi koos vanematega, uuriti ja küsiti rohkem ja täpsemalt. Kuna Teeviit on haridusasutuste jaoks väga oluline üritus ja seda ei asenda ükski eklaam, osaleb Audentes kindlasti ka tänavusel messil.

- Anneli Veskimäe; ASi Bit (kaubamärk Avita) turundusjuht

- Frankfurt Book Fair 9.?14. okt 2002- eelarve: alla 150 000 kr (sh osalemine Eesti ühisstendis, sõidu- ja majutuskulud)- hinnang: 4

Nii eriala- (4 päeva kirjastustele) kui rahvamess (2 päeva kõigile huvilistele) Frankfurti raamatumess on suurimaid maailmas ? väljapanekul osales 6375 esindust ning 10st olemasolevast paviljonist ekspositsioonide tarvis käigus viis kuni kolmekorruselist paviljoni.

Hinne messile tuleneb ehk mitte niivõrd korraldusest kui rahulolust messiga ? et mess oli alles hiljuti, pole meie jaoks veel tulemused lõplikult selgunud. Osalenud oleme vähemalt 6 aastal. Kuna igal aastal on üldeesmärk sama, kuid osalejad erinev, on ka iga mess meie jaoks teistest erinenud.

Väga rahule jäime sel aastal eksponeerimisega: olime ühises väga atraktiivses boksis koos Eesti Kirjastuste Liidu ning Eesti Kirjanduse Teabekeskusega . Mullu olid liitu mittekuuluvad Eesti kirjastused omaette, mis jättis meie väikesest riigist muigamapaneva mulje.

Seekordse messi tugevamatest külgedest tõstaksingi esile seda, et eesti kirjastused hoidsid sel aastal justkui rohkem kokku, üldine korraldus oli hea, Guest of Honour ? Leedu oli oma eesmärgiga hästi hakkama saanud.

Halva poole peale tõstaksin kaks asjaolu. Esiteks selle, et viimastel aastatel on messiga ühele ajale sattunud suured maailmapoliitilised konfliktid või nende järelmõjud, siis oli ka sel aastal eriti just Lähis-Ida maade boksid tühjad. Teiseks häiris ka seekord, et millegipärast esimestel nn proffide päevadel, satub ikka sekka nn ?proffe?, kes ei ole mitte kirjandushuvilised vaid orienteeruvad kõigele tasuta jagatavale.

Autor: Helver Kaasik

Hetkel kuum