Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksusüsteemis hüppelisi muudatusi ei tule
Läbirääkimiste tulemusena leiti, et investeeringuid soosiva tulumaksuseaduse põhiprintsiibid ei ole vastuolus ELi põhimõtetega. Ühtlasi lubati Eestil säilitada kuni 30. juunini 2007 elanikele müüdava soojusenergia käibemaksu 5-protsendise määra. Eesti taotlus oli tingitud eelkõige Eesti praegusest elatustasemest. Vastavalt statistikale elab kaks kolmandikku Eesti elanikest keskküttega majades. Soojusenergia käibemaksu tõstmine oleks mõjutanud madalama sissetulekuga inimesi, eelkõige lastega perekondi ja üksikvanemaid.
Tubakaaktsiisi ühtlustamiseks ELi tasemega on Eestil aega kuni aastani 2010, sest selle järsk tõstmine oleks negatiivselt mõjunud elanike ostujõule ning toonud kaasa maksupettuste ja salakaubanduse kasvu.
Lisaks lepiti kokku üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2008 tulumaksuseaduse kohandamiseks ELi ema- ja tütarettevõtteid käsitlevate reeglitega. Tulumaksuseaduse kohandamine ei too endaga kaasa mingeid muutusi Eesti ettevõtjate jaoks.
Kokkulepe saavutati ka alalise erandi osas, mis puudutab ettevõtte käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära. Ka pärast liitumist ELiga jääb käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmääraks täna kehtiv 250 000 krooni.
Eesti taotles veel üleminekuperioode tuule- ja veejõul toodetud elektrienergiale käibemaksu nullmäära rakendamiseks kuni 2006. aasta lõpuni ning maksuvaba kaubanduse säilitamiseks kuueks ja pooleks aastaks. Euroopa Liit ei soostunud nende taotlustega sellisel kujul ning Eesti nõustus nende valdkondades leidma teistsugused lahendused.