Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome väikejõulupeod
Kui teid kutsutakse osa saama mõnest Soome pikkujoulu?st, siis tasub kindlasti selle tihtilugu omapärase sündmusega tutvust teha.
Soome kultuuri lahutamatult kuuluvale nähtusele pikkujoulut on eestlased üritanud tulutult otsida eestikeelset nime. Tegemist on tavaliselt omalaadse versiooniga asutuste jõulupidudest, kuid põhjanaabrid on lisanud nendele oma näo. Eks soomlastel ole selleks ka õigus, elab ju nende arvates õige jõuluvana just Soomes Lapimaal.
Minu otsingud selle iseäraliku nähtuse mõtte selgitamiseks ei kanna vilja. Enamik soomlasi vangutab lihtsalt pead, kui küsin, mis on pikkujoulut ja kust selline nähtus pärit on.
?See on tööandjate viis premeerida oma töötajaid õnnestunud tööaasta eest,? võtab nähtuse mõtte kokku üks soome mees. Tema eelmine jõulupidu lõppes sellega, et naisülemuse rusikas tabas tema näolappi.
Vähemalt legendid räägivad, et asutuste pikkujoulut on põhjuseks suurele osale Soome lahutustest. Lisaks sellistele teineteiseleidmistele sisaldavad need peod loomulikult ka palju konflikte.
Inimesed vabanevad aasta pingetest ja kergelt (või raskelt) alkoholi mõju all olles ütlevad asju, mida tavalisel tööpäeval mitte eales mitte kellelegi ei öeldaks.
Paljude erinevate organisatsioonide pidude tõttu kujunebki jõuluhooaeg vahetevahel ainult üheks suureks jõulupeoks, mis algab novembri teisel poolel ja lõpeb alles vahetult enne jõulupühi.
Autor: Tarmo Virki