Eestis tekkinud probleemide eest Lääne-Euroopasse elama läinud Aare Kambla kinnitas, et maksis 1999. aasta suvel Koit Pikarole 260 000 krooni.
Kambla soovis, et keskerakondlasest Riigikogu liige aitaks tal lahendada eestlastest kurjategijatega tekkinud probleemi.
Kambla (33) turvalisuse huvides ei nimeta Eesti Päevaleht riiki ja linna, kus mees elab. ?Vastutan oma sõnade eest ning olen valmis ka valedetektori all testi läbima,? lausus Kambla.
Kambla oli aastaid praegu väljapressimise eest vangis istuva kunagise allilmaautoriteedi Urmas Grossthali usaldusisik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
1999. aasta augustis võeti Kambla tema Pärnu kodu juures pantvangi. ?Ööpäeva kestnud vägivallatsemise käigus nõuti minu kontol asunud kahte miljonit krooni isiklikku raha,? märkis ta.
Endise linnuvabriku grupeeringu juhtide huviorbiiti sattus mees seoses kataloogiäriga tegelenud firmast Küpriani miljoneid kroone riisunud korvpallur Chris Moore?i abikaasa Lea Niinepuuga.
Riisutud rahast kaks miljonit kanti Kambla esindatava Iiri firma arvele, kes kandis selle omakorda neljas osas Hansapanga erakontole. Teenustasuks võttis Kambla koos kaaslastega 6,5 protsenti ehk 117 000 krooni.
Kambla väitel oli ta endine hea tuttav Grossthal andnud kunagi talle ?hädaabi? numbri, kuhu soovitas helistada suurte probleemide tekkimisel. ?Eks ma siis helistasin sellel numbril ja olin äärmiselt üllatunud, kui Pikaro vastas,? ütles Kambla. ?Grossthal nimetas enda ülemuseks riigikogu liiget Pikarot, kes korraldas raha eest vangide ennetähtaegset vabastamist.?
Kambla sõnul on ta aru saanud, et end tema sõbraks nimetanud Grossthal ja Pikaro võisid kogu tema väljapressimise skeemi ise organiseerida.
Mitme firma juhtkonda kuulunud Aare Kamblat on süüdistatud väljapressimises ja temaga seotud firmad huvitavad maksupolitseid.
Varem Pärnu Meierei ja Viljandi Konservitehase kommertsdirektorina ning Edelaraudtee arendusnõunikuna töötanud Kambla sattus seadusega pahuksisse 1995. aastal, kui kapo süüdistas meest koos t?et?eenist tuttavaga väljapressimises.