Kui kauaks jääb püsima uus valitsus?

Kui kauaks jääb püsima uus valitsus sõltub suuresti sellest, kes võitis Riigikogu valimised. Vastus sellele küsimusele võimaldab prognoosida ka tulevase valitsuse käiku äsjaste ja järgnevate valimiste vahel. Erakondlikult võitsid need valimised Reformierakond ja Rahvaliit. Ükskõik, milline ei saaks olema tulevane võimul olev valitsus, nendest erakondadest ei saa kuidagi mööda minna. Keskerakonnast ja Res Publicast saab, kuid kahest Rst mitte.

Keskerakond ja Res Publica on häälte kogumise mõttes samuti võitjad, kuid nagu näitas ja näitab tulevane praktika, kumbagi neist ei saa asendamatuks pidada. Ilma nendeta ei saa valitsust moodustada, kuid mõlema üheaegne olemine valitsuses on vähemalt mõnda aega veel välistatud. Seda muidugi seni, kuni nad ei otsusta leivad ühte kappi panna.

Kui keegi täna ütleb, et Keskerakond ja Res Publica hakkavad ühel päeval koos valitsema, siis puudub vajadus ütlejat usurüvetajaks tembeldada. Tuletagem meelde, et vaid paar aastat tagasi enamus inimesi kaitses veendunult seisukohta, et mitte mingil juhul Reformierakond ja Keskerakond ei moodusta valitsevat koalitsiooni. Praktika näitas, et tulemus kujunes risti vastupidiseks. Tegu oli tõenäoliselt Eesti uuema ajaloo kõige väiksemate skandaalidega rahumeelse tegusa valitsemise perioodiga.

Keskerakonna hetkeseisu puhul on tunda, et hääl on, kuid heli puudub. Kas Keskerakond ärganuna paneb Riigikogus uustulnuka kogemused tõsisele proovile? Res Publica puhul on praegu nii hääl kui heli ning ideed ja tahe. Noorus ja sellest tulenevad eelised ning puudused. Ehk neid ei taba Läti parlamendivalimiste võitjate valitsemise algusperioodi kurvavõitu tegude ja meediasaatus. Koalitsioonipartnerite koostöösoov määratleb ära selle, mis laadi uudiseid hakkab Toompealt varsti tulema, seda iseäranis just Reformierakonna ja Rahvaliidu positsioonist.

Mõõdukad võib samuti nimetada Riigikogus võitjateks: see, et nad üldse Riigikogusse said ja teisalt on ka neil võimalus teatud tingimustel saada võimalikku tulevasse valitsevasse koalitsiooni, seejuures mõnevõrra loogilisemasse, kui oli varasem valitsuses olek. Kas see lootusekiir muudab nad Res Publica jaoks kangutajateks, sõltub asjaoludest.

Võitjaks võib end lugeda ka Isamaaliit just seetõttu, et nad said Riigikogusse omad kohad, kuid nende pääs valitsevasse koalitsiooni järgmise nelja aasta vältel on kaduvväike. Seda muidugi juhul, kui säilivad erakondade praegused esitatud seisukohad. Kuid poliitika on kõigi võimaluste maa, seega ? midagi ei saa siin välistada. Isamaalastest saavad Riigikogus innukad miinipanijad. Kui nad seda ei teeks, siis järgmistele valimistele ei ole neil asja.

Praeguses situatsioonis osutus võitjaks veel üks rühmitis, kes küll valimistel ei kandideerinud. Ametnikkond, kes suudab uutele värsketele ministritele punuda sellise võrgustiku, mis võib süütul kombel osutuda ähvardavalt kolisevaks ämbritereaks.

Reformierakond ei ole kunagi valimisi võitnud ning küllaltki vähetõenäoline, et see nende praeguste seisukohtadega lähema 10 aasta jooksul juhtuks. Sellele vaatamata on nad oma programmilisi seisukohti suutnud poliitilises tegevuses edukalt realiseerida. Praeguses situatsioonis on neil kõige otsustavam roll. Kui jätta kõrvale Res Publica tulevased nende endi kätega meisterdatud läbikukkumised (poliitiline tahe ei kasva üleöö poliitiliseks küpsuseks), siis just eelkõige Reformierakonnalt tuleks küsida, kui kaua võiks kesta 3 R valitsus. Reformierakonnal on järgmise nelja aasta jooksul trumpkaarte kõige enam käes. Lisaks poliitilisele aspektile võib valitsejatele raskeks pähkliks osutuda majanduslik aspekt, mille ümber hakkab keerlema põhiosa 3 R lubadustest.

Mis puudutab maksupoliitikat, siis on 3 R koalitsioon üheaegselt pannud pirru põlema kahest otsast. Loodetakse, et põlemine toimub eraldatult vaikses muutumatus keskkonnas ja hapnikuvool maailmamajandusest ei rauge. Globaalmajanduslik ja sisemajanduslik seisund võib osutuda teiseks oluliseks teguriks, mis tegelikult määrab valitseva koalitsiooni saatuse.

3 R koalitsiooniprogramm on selgelt tugeva sotsiaalse suunitlusega, mille tegelik realiseerimine teisest otsast kahandab sedasama sotsiaalsust. Programmi rakendamine nõuab rohkelt raha, ka paljud uued välispoliitilised tegurid nõuavad suuremat rahalist panust. Need tegurid sunnivad tegema raskeid valikuid. Kolmik ootab riigikassasse kevadist suurveeaegset rikkalikku rahajõge, mis rahastaks koalitsioonilepet. Koalitsioonilepet ei tohi samastada valimislubadustega. Lepe on väga kõva paber, millest taganeda ei saa. Kui jätad täitmata, siis jäta võimuga hüvasti. Seepärast on mõnikord kasulik poolel teel hobuseid vahetada. Täna tundub, et poole vahetajaid pole mõtet otsida Res Publica ridadest.