Teleekraan võib asendada arvutimonitori

Kodune arvuti ei ole enam pelgalt trükimasin ega ka mängimise koht. Kodune arvuti on muutumas multimeediakeskuseks, kus saab vaadata filme ja digitaalseid fotosid ning kuulata muusikat. Üha rohkem koduseid arvuteid on varustatud DVD-mängija ning korraliku video- ja helikaardiga. Samuti on internetis palju filme, mida on võimalik arvutisse laadida ja seal siis vaadata. Digitaalse fotograafia tulekuga on levinud ka fotoalbumite salvestamine laserplaatidele ? nii saate panna plaadi hiljem CD-mängijasse ja näidata külalistele fotosid. Arvutimonitori tänase päeva standardläbimõõt on juba 17 tolli, seega on ühel kasutajal monitori taga päris hea nautida filmi- vaatamist. Mida teha aga siis, kui sooviks filmi vaadata mitmekesi?

Arvuti monitori taga mitmekesi istuda ei ole vist mugav ? monitor jääb väikseks, subtiitrid on vaevu loetavad ja kõigile pole tagatud otsevaade. Ning loomulikult tahaks pikka filmi nautida pehmel toolil või diivanil istudes. Nüüd tuleks uurida arvuti videokaarti ? kas seal on olemas TV OUT väljund või ei. Kui on olemas TV väljund, siis saab ühendada arvuti teleriga spetsiaalse kaabliga või siis juhtmeta signaaliedastaja abil. Kui aga TV OUT väljundit ei ole, saab kasutada VGA signaali konverterit teleri jaoks.

Kaabliga ühendamisel on ka puuduseid. Kui arvuti ja teler ei asu ühes toas või isegi ühel korrusel, siis tuleb kaabel vedada üle mitme toa ja esiku. Kaabel võib jalgu jääda nii lastele kui täiskasvanutele. Ettevaatust ka koduloomadega ? neile ju meeldib närida kõike, mis ette juhtub. Kui teil on plaanis remonti teha või on käsil uue kodu ehitamine, soovitan juba eelnevalt planeerida kaablite paigutamist elutoa ja arvutitoa vahele. Kindlad piirid seab ette ka kaabli pikkus. Nimelt pole soovitav valida kaabli pikkuseks enam kui 12?15 meetrit, sest pikas kaablis signaal sumbub ja kvaliteetne pilt telerisse ei jõua.

Uuemad telerid on varustatud SCART-liidesega, mis asub teleri tagapaneelil. Sõltuvalt videokaardil olevast TV OUT väljundist, tuleb valida ka õige ühenduskaabel.

Kui videokaardil on ainult üks väljundpesa RCA, siis tuleb kasutada RCA-SCART kaablit. Kaabli audiojuhe tuleb ühendada helikaardi väljundisse ja seega jõuavad nii pilt kui hääl üht kaablit pidi telerisse. Kui videokaardil on S-video väljund, siis tuleb kasutada S-Video-SCART kaablit (vt parempoolset pilti). Tavaliselt on S-video kaablil juures ka RCA-liidesed audiosignaali jaoks. Seega vajate jällegi ühte kaablit ja pilt ning heli on teleris. Kui teil on plaanis videokaarti vahetada, siis soovitan valida selline videokaart, millel TV OUT on S-video väljundiga ? nii saate RCA väljundiga võrreldes parema pildikvaliteedi. Kui teler on kaabli abil ühendatud, tuleb loomulikult muuta ka videokaardi seadeid.

Teine võimalus on kasutada juhtmeta audio/videosignaali edastajat Trust, mis töötab sagedusel 2,4GHz ja koosneb saatjast ning vastuvõtjast (vt vasakpoolset pilti). Saatjapool tuleb ühendada arvuti videokaardi ja helikaardiga ning vastuvõtjapool teleriga. Komplektis on ühendamiseks vajalikud kaablid kaasas ? RCA otsikuga kaablid arvuti ühendamiseks ning SCART-liides teleriga ühenduseks. Tegevuskaugus on kuni 50 meetrit ja takistuseks pole ka korteris või majas asuvad kergseinad. Kui aga raudbetoonis on rauda rohkem kui betooni, siis võib leviulatus tunduvalt väheneda. Lisaks arvutile saab seda seadet kasutada ka videomaki või DVD-mängija ühendamiseks teise teleriga, mis asub näiteks magamistoas või lastetoas. Jääb ära elutoast videomaki või DVD-mängija teisaldamine ? lihtsalt ühendage seadmed ja vaadake filmi teises toas. Vastuvõtjapool on varustatud infrapunaliidesega, mis lubab juhtida originaalpuldist nii videomagnetofoni kui ka DVD-mängijat. Saatjapoolel on aga infrapunasaatja, mis tuleks ühendada vastava seadme infrapunavastuvõtja juurde. Vaatamise ajal on võimalik filmi edasi või tagasi kerida ning filmi lõppedes seade välja lülitada. Selle kasutamine nõuab samuti videokaardi seadete tegemist, et pilt arvutist telerisse jõuaks.

Paar sõna ka videokaartidest: mis nende seadetes muutma peab, enne kui pilt jõuab arvutist telekasse. Enam levinud videokaardid kodustes arvutites on GeForce ja ATI. GeForce?i puhul tuleb Display Settingsi alt leida nView Modes ja sealt valida Clone. Järgneva sammuna peate valima Output Device ja sealt TV. Määrata tuleb ka pildi- ning heliformaat ? PAL B või lihtsalt Estonia. Vanematel kaartidel, kus Eestit loendis ei ole, siis võib valida ka Finland, kus TV-signaalil on sama formaat. Soovitan vaadata üle ka TV Outputi seaded, kus saab reguleerida edastatava pildi asukohta ekraanil ning ka pildi kontrastsust ja heledust. ATI kaardi puhul tuleb leida üles Overlay ja võimalusel määrata seal Clone. Järgmise sammuna tuleb Display all määrata TV esimeseks ja olemasolev monitor teiseks seadmeks. Paika tuleb panna ka pildi- ja heliformaat ? PAL B või Estonia. Vanematel ATI kaartidel võib samuti sarnaselt GeForce?ile valida Eesti puudumisel Finland. Samuti soovitan ka siin käia läbi ka TV Properties, et reguleerida pildi asukohta ekraanil ja selle kontrastsust ning heledust.

Mida aga siis teha, kui arvutis oleval videokaardil puudub TV OUT väljund? Ka siin on lahendus Trusti telepildi edastaja näol olemas. Seadmel on eraldi kaabel, mis ühendatakse arvuti monitori väljundi ja monitori kaabli vahele. Toite saab seade USB-pordist või PS2-pordist, nii et ka täiendavat seinakontakti pole vaja. Telepildi edastaja toetab videokaardi resolutsiooni kuni 1600×1200. Soovitav resolutsioon on siiski 1024×768. Ühendamiseks on kaasas nii SCART-S-video kaabel kui ka RCA kaablid audio- ja videosignaali edastamiseks.

Kuid samaaegselt ei saa nüüd teha arvutis üht tööd ja paralleelselt telekast filmi vaadata.

Autor: Heigo Ensling