Viljandi Veevärgi juhataja pakkus eile Paalalinna servas avatud veetöötlusjaama uksel linlastele enneolematult puhast kraanivett maitsta.
Ehkki 34 miljonit krooni maksma läinud veetöötlusjaama pumbad pandi käima juba 11. augustil, avati maja ametlikult alles eile. Jaam valmis taanlaste abiga, mistõttu Veevärgi juhi Kaido Pitkäärti ja linnavolikogu esimehe Arnold Kimberi kõrval lõikas sümboolse veevooliku läbi Taani suursaadik Jorgen Munk Rasmussen, kirjutab Sakala.
Viljandi Veevärgi kliendid on 95 protsenti linna elanikest. Seni tuli neil leppida veega, milles oli väga palju rauda ning puurkaevust sõltuvalt oli tunda ka mädamuna lõhna.
Uuel töötlusjaamal jätkub võimsust, et vajaduse korral varustada ka Viiratsi ja Pärsti valla elanikke. 'Nüüd võime puhast vett anda kas või kolmele Viljandile korraga,' iseloomustas Pitkäärt arenguhüpet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Volikogu esimehe Arnold Kimberi arvates on märkimisväärne, et Viljandi oli Eestis esimene linn, mis veevärgi sai. See juhtus 1911. aastal. 'Puhta vee saime aga suurematest linnadest ühe viimasena,' nentis Kimber.