Selline stsenaarium on ka täiesti loogiline, sest infotehnoloogia areng Eesti ühiskonnas jätkub ning vajadus arvutite ja tarkvaraprogrammide järele suureneb veelgi.
Oluline on aga siinjuures see, et ülalnimetatud raport ei käsitle prognoositavat majanduskasvu sellest vaatevinklist, et mis juhtub siis, kui tarkvara kasutajad hakkavad legaliseerima nende kasutuses juba olevat piraattarkvara, vaid sellest, et mis juhtuks siis, kui mitte 47%, vaid näiteks hoopis 57% kasutajatest hangiks lähema nelja aasta jooksul endale legaalset tarkvara.
Olemasoleva tarkvara legaliseerimine oleks siin hoopis täiendava tulu allikas nii kohalikule IT-sektorile kui ka riigile.
Väga vale on arvata, et tarkvaralitsentsi hankimisel täidetakse kamaluga väljaspool Eestit asuvaid rahakotte ning meie vaene ettevõtja ja tarbija ei saa sellest mingit kasu. Tegelikult müüvad ju tarkvara ja litsentse ikka kohapealsed äriühingud, kellele see on tihti ka peamiseks äritegevuseks. Sama kehtib teenusepakkujate ning arvutite ja tarkvara hooldajate kohta.
Seega võidaksid kohaliku IT-sektori arenedes sellest tegelikult kõik. Ka tarbija, sest infotehnoloogia arenedes ja nõudluse kasvades oleks kohalikul turul ka rohkem pakkujaid, tekiks suurem konkurents, millega loogiliselt kaasneb ka hindade langus.
Lisaks sellele on meie ühiskonnas kohati välja kujunemas teinegi väärarusaam. Nimelt, et osa tarkvaratootjaid on ahned ning küsivad tarkvaralitsentsi eest raha, samas kui teised levitavad oma tarkvara vabalt ja selle eest midagi maksma ei pea.
Kuivõrd tarkvaratootjad on äriühingud, siis kas ei lähe selline olukord vastuollu majandustegevuse üldpõhimõtetega? Kas mõned tarkvaratootjad tõesti teevad pidevalt miljonitesse dollaritesse ulatuvaid kulutusi tarkvara tootmiseks ja siis lihtsalt ?annetavad? selle tarbijatele? Vaevalt. Sellised tootjad tõesti ei küsi otseselt raha tarkvaralitsentsi eest, kuid nad küsivad seda, kasutades teisi allikaid, näiteks lahenduste müük (riistvara + hooldus), koolitused tarkvaraprogrammi kasutamiseks, tasulised juhendmaterjalid jms. Kokkuvõttes maksab selle kinni ikkagi tarbija.
Tegelikult on ju raha küsimine litsentsi eest, millega kaasnevad teatud õigused ja soodustused, oma loomult palju läbinähtavam ja tarbija suhtes ka õiglasem. Väga oluline on siinjuures ka see, et tarkvaralitsentsi ostes toetab tarbija sellega tegelikult uute ja paremate toodete väljatöötamist ja arendamist, mis samuti teenib tema enda huve.
Ja lisaks kõigele ? kas pole kõigile kasulik käituda ausalt ning mitte karta seda, et ühel päeval on kohal politsei ning algab pikk ja väsitav protsess, mille lõpus terendavad kuni 250 miljoni kroonini küündida võivad trahvid, kahjunõuded ja halvimal juhul ka vanglatrellid.