Raha jääb ülegi

Paradoksaalsel kombel on kõik suuremad Eesti parteid pidanud vajalikuks korraldada ümber Eesti omavalitsussüsteem, kuid ükski neist pole ei üksi ega koalitsioonis suutnud sellega isegi alustada.

Hiljutine skandaal Võru linna sotsiaalabiraha ümber tõestab veenvalt, kui tarvilik on korra loomine oma- ja keskvalitsuse rahasuhetes, et keegi hakkaks kandma ka poliitilist vastutust raha kasutamise üle. Eelmise aasta detsembris jagas valitsus omavalitsustele lisaraha toimetulekutoetuste maksmiseks.

Et summad tulid sedavõrd hilja ning enamik ametnikke oli mõtetega juba jõulupuhkusel, ei suudetud neid abivajajate vahel ära jagada. Rahandusministeerium halastas ning lubas kasutamata jäänud raha kulutada ka sel aastal ning jättis omavalitsustele vabaduse kasutada toimetulekutoetusi ka ?teisteks sotsiaaltoetusteks?.

Mõiste ?teised sotsiaaltoetused? on aga küllaltki lai. Võru linnavolikogu otsustas sotsiaalvaldkonda kuuluvaks tunnistada näiteks linnavalitsuse sotsiaalosakonna ruumide remondi, kuhu suunati 405 000 krooni toimetulekutoetusteks mõeldud raha. Selle otsuse üle puhkes kohalik vaidlus, mille tegelik mõju on üleriigiline. Riik annab raha vaeste toetamiseks, kuid omavalitsus kulutab selle tegelikult oma bürooruumide remondiks.

Minimaalsest seadusega ette nähtud abist keegi ilma jäänud pole, kuid väita, et Võru linna suurimaks sotsiaalprobleemiks on linnavalitsuse ruumide vilets seis, on ka kuidagi imelik. Võrdluseks ? Haanja vald otsustas ülejäänud raha suunata koolilõuna kinnimaksmiseks vähekindlustatud perede lastele.

Kui riigi ja omavalitsuse rahasuhetes valitseks selgus, olnuks kogu jama olemata. Kui näiteks Võru linn maksaks sotsiaaltoetusi oma eelarvest, mitte riigi eraldatud toetusrahast, muutuksid kohalikud valitsejad ka selle eest vastutavaks. Seni aga jätkub omavalitsustes nõukogudeaegne mentaliteet, et keskusest tulnud raha tuleb igal juhul ära kulutada, sest vastasel juhul võib järgmise aasta toetus jääda väiksemaks. Kuidas see sobib kokku valitsuse kokkuhoiukampaaniaga, ma ei tea.