Kandidaatriigid said hoiatuse

Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Väino Reinart ütles Äripäevale raportit kommenteerides, et Eestil tuleb lubatud kodutöö tingimata ära teha, et täita varem antud lubadusi ning vältida võimalike sanktsioonide alla langemist. Kui Eesti ei peaks siiski suutma liitumishetkeks kõigi mahajäämustega ühele poole jõuda, võivad praegused liikmesriigid kehtestada liitujate suhtes samasuguseid kitsendusi, lisas ta.

Reinarti sõnul poleks üllatav, kui mistahes liikmesriik seaks sisse näiteks kitsendused Eestis välja antud kutsetunnistustele, juhul kui oskusi kinnitavate dokumentide aktsepteerimine ei toimi vastastikku.

Verheugeni sõnad, et karistus otsustatakse alles siis, kui on selge, et liitumishetkeks ei suudeta konkreetseid kohustusi täita, viitavad sellele, et komisjonil ei ole hetkel selget nägemust, kuidas kandidaatriike kaitsemeetmetega karistada.

Karistused puudutavad peamiselt kitsendusi ühisturule pääsul, samas on kõigil kandidaatmaadel selles vallas erinevate üleminekuperioodidega juba nii või teisiti kitsendusi tehtud.

Komisjon näeb Eestit tavapäraselt heas valguses majandusvaldkonnas, nentides samas, et viimase kahe aasta ekspansiivne rahanduspoliitika kesk- ning kohaliku võimu tasandil toob kaasa riski makroökonoomilisele stabiilsusele, seda iseäranis suureneva eelarvedefitsiidiga seoses.

ELi seaduste ülevõtmist analüüsivates monitooringuraportites on Eesti teravate puudujääkide arvult koos Küprosega tinglikus paremusjärjestuses kolmandal kohal. Vähem on probleeme Sloveenial ning Leedul, punase laterna rollis on alatine valulaps Poola, kes peab enne liitumist olulise seadusandliku mahajäämuse likvideerima üheksas valdkonnas.

Autor: Marko Saaret