5. november 2003 kell 22:00

Kandidaatriigid said hoiatuse

Eile välja antud monitooringuraportites tõi Euroopa Komisjon kõigi kandidaatriikide puhul välja kriitilised valdkonnad, mille puhul võib ka sanktsioone rakendada.

Eesti pälvis teravat kriitikat ELi seadustiku kahes peatükis ning konkreetselt kolmes valdkonnas: kohest ja resoluutset tegutsemist nõutakse ettevalmistustes tervishoiualaste kutsetunnistuste vastastikuseks aktsepteerimiseks, samuti töö -ning soolist võrdõiguslikkust tagavate seaduste vastuvõtmiseks.

Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Günther Verheugen ütles raportite avaldamise järel ajakirjanikele antud püstijalaintervjuudes, et Euroopa Komisjon ei kõhkle halvimal juhul kaitsemeetmeid rakendamast.

Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Väino Reinart ütles Äripäevale raportit kommenteerides, et Eestil tuleb lubatud kodutöö tingimata ära teha, et täita varem antud lubadusi ning vältida võimalike sanktsioonide alla langemist. Kui Eesti ei peaks siiski suutma liitumishetkeks kõigi mahajäämustega ühele poole jõuda, võivad praegused liikmesriigid kehtestada liitujate suhtes samasuguseid kitsendusi, lisas ta.

Reinarti sõnul poleks üllatav, kui mistahes liikmesriik seaks sisse näiteks kitsendused Eestis välja antud kutsetunnistustele, juhul kui oskusi kinnitavate dokumentide aktsepteerimine ei toimi vastastikku.

Verheugeni sõnad, et karistus otsustatakse alles siis, kui on selge, et liitumishetkeks ei suudeta konkreetseid kohustusi täita, viitavad sellele, et komisjonil ei ole hetkel selget nägemust, kuidas kandidaatriike kaitsemeetmetega karistada.

Karistused puudutavad peamiselt kitsendusi ühisturule pääsul, samas on kõigil kandidaatmaadel selles vallas erinevate üleminekuperioodidega juba nii või teisiti kitsendusi tehtud.

Komisjon näeb Eestit tavapäraselt heas valguses majandusvaldkonnas, nentides samas, et viimase kahe aasta ekspansiivne rahanduspoliitika kesk- ning kohaliku võimu tasandil toob kaasa riski makroökonoomilisele stabiilsusele, seda iseäranis suureneva eelarvedefitsiidiga seoses.

ELi seaduste ülevõtmist analüüsivates monitooringuraportites on Eesti teravate puudujääkide arvult koos Küprosega tinglikus paremusjärjestuses kolmandal kohal. Vähem on probleeme Sloveenial ning Leedul, punase laterna rollis on alatine valulaps Poola, kes peab enne liitumist olulise seadusandliku mahajäämuse likvideerima üheksas valdkonnas.

Autor: Marko Saaret

Hetkel kuum