Ülo Toomsalu • 11. november 2003 kell 6:14

PM: Sündimus peab suurenema ligi kaks korda

Sündimus peab suurenema ligi kaks korda ning naiste ja meeste keskmine eluiga peab jõudma Euroopa tasemeni, seab eesmärgiks rahvastikupoliitiline strateegia.

Vähese sündimuse ja suure suremuse tõttu on Eesti elanikkond alates 2000. aasta rahvaloendusest vähenenud igal aastal 5000-6000 inimese võrra, selgub Tartu Ülikooli emeriitprofessori Ene-Margit Tiidu ja teadur Mare Vähi ülevaatest, millele rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo oma täna Riigikogus esitatavas ettekandes tugineb.

Ligi kümme viimast aastat kestnud sündimuse madalseisu tõttu on ebaharilikult väikesed praegu just kõige nooremad vanuserühmad. Võrdlemisi palju seevastu on küpses keskeas inimesi ja pensionieelikuid, suur on ka laulva revolutsiooni ajal ilmale tulnud ja peatselt tööikka jõudev 15-19-aastaste vanuserühm. Seejärel on aga oodata suurt tühikut, kirjutab Postimees.

«Niisuguse perspektiivi mõju töötajate sotsiaalmaksust moodustuvatele fondidele, eriti pensionikassale, pole raske kujutleda,» nendib rahvastikuminister, ja hoiatab: «Kui praegused vähesed lapsed jõuavad järglaste saamise ikka, hakkab sündide vähesuse pilt korduma nagu halvas unenäos.»

Selle halva unenäo vastu pole Paul-Eerik Rummo arvates võimalik täna enam midagi ette võtta. Küll aga on võimalik luua alus ka lapserohkete põlvkondade järjepidevale kordumisele, kui kas või mõnel aastal õnnestuks sündide arvu oluliselt suurendada.

Praegu on Eestis iga viljakas eas naise kohta 1,2 last. Et rahvast taastoota, peab see number olema vähemalt ligi kaks korda suurem - keskmiselt 2,1 last iga viljakas eas naise kohta.

Ent Eesti rahvaarvu vähenemise ainus põhjus pole laste nappus, vaid ka surmade suur hulk. «Me mitte ainult et ei jäta kohale tulemata, vaid läheme ka ruttu ära,» tõdeb minister oma ettekandes.

Meeste keskmine elukestus ei ületa 63 aastat, mis on 11 aasta võrra vähem Euroopa Liidu liikmesmaade keskmisest. Naiste keskmine elukestus, 75 aastat, on Euroopa omale lähemal.

Hetkel kuum