18. november 2003 kell 22:00

Väikesaeveskid peavad spetsialiseeruma

Puidutöösturite väitel on suurem turu ümberjagamine juba toimunud, oma õige ni?i leides on võimalik ka väiksematel tööstustel edukalt tegutseda.

OÜ Puider juhataja Veiko Nõmm kinnitas, et esimene väiketööstuste sulgemise laine on üle Eesti juba ära käinud. ?Need, kes on ellu jäänud, on nüüd ka palju tugevamad ja targemad kui enne. Kuid ei saa välistada, et tulevikus võib mitmeid väiksemaid puidutööstusi tabada pankrot,? lisas Nõmm.

ASi Erapuit tootmisjuht Erki Püssa kinnitas, et ni?itootjatele on veel Eesti turul ruumi. Püssa ei pea tõesteks väiteid, nagu oleks Eestis liiga palju väikseid puidutööstusi. Liigne spetsialiseerumine võib hakata aga pidurdama edasist laienemist. Näiteks Puider toodab lepa- ja haavapuust saunalaudu. Firma juhi kinnitusel on ainuke arvestatav välisturg Soome ning sinna läheb 90 puidutööstuse saunalaudadest.

Nõmme sõnul on Soome turul meeletu konkurents ja seal püsimiseks peab kogu aeg tõsist tööd tegema. Seetõttu usub ta, et Puideri kasvu lagi on käes, lisaks sellele kummitab Eesti tööstusi pidev toormeprobleem.

Keilas tegutseva ASi Haret juhataja Ott Otsmann tunnistas samuti ümarpuidu vähesuse probleemi, kuid ta ütles, et höövelpuitu ikka jätkub ning selle edasitöötlejatel on võimalik tootmismahtu kindlasti kasvatada. Otsmann loodab, et umbes viie aasta pärast on Hareti käive kaks-kolm korda suurem kui tänavu (ligi 93 mln krooni). Praegu toodab Haret saetud ja hööveldatud materjale, kuid edasi tahetakse minna valmis komponentide, näiteks mööbliosad või ehituseks vajalikud puitdetailid, tootmisega. Kuigi enamik toodangust läheb ekspordiks, muutub jõukmaks saav siseturg ka puidutööstuste jaoks järjest olulisemaks.

Enamik puidutööstusi on teinud tootmiseks vajalikke investeeringuid laenuraha abil. Nii ostis AS Haret höövelliini, mille maksumus oli 5,2 miljonit krooni, sellest oli omafinantseering 10, liisingule andis tagatise emafirma Harju KEK.

Erki Püssa sõnul on probleem pigem see, et pangad meelitavad üleinvesteerima. Kuid nagu ühest suust kinnitatakse, et uuel tegijal on pangast peaaegu võimatu raha laenata. ?Kui alustaval firmal ei ole ülitugevat äriideed või megatagatisi, siis puidutööstuse jaoks pangad laenu ei anna,? nentis Püssa.

Veiko Nõmme kinnitusel on tal firma algusaegadel olnud pankadega ebameeldivaid kogemusi. ?Minu äriidee naerdi välja, öeldi, et niimoodi pole võimalik kasumit teenida,? meenutas Nõmm. ?Suutsin asja toimima panna. Tegelikult vastas paberil kõik tõele, kuigi arvati, et see on ülesblufitud variant.? Üks murelaps on Nõmme sõnul ka tagatised, sest maapiirkondades on ehitiste ning maa hind madal ja nende abil laenu saada väga keeruline. Lisaks on väikefirmade varad, mida üldse panti panna, laenu saamiseks liiga pisikesed.

Firmad ei looda investeeringuid tehes ELi toetustele. Nõmme kinnitusel pole juba tegutsevatel firmadel Brüsselist raha oodata, küll aga võivad seda saada alustavad ettevõtjad. Samas on Erapuit ELi rahaga korrastanud oma hoiuplatsi ja saanud rahalist tuge ka kommunikatsioonide rajamiseks.

Väikeste ja keskmiste puidutööstuste juhid on Skandinaavia firmade sissetungi suhtes rahulikud. ?Umbes samasugune puidutööstus oleks siin välja kujunenud niikuinii, aga kuna Skandinaavia on lähedal ja seal on hästi arenenud puidutööstus, siis on nende tulek siia loogiline. Väiksemad tegijad peavad endale otsima sellise ni?i, kus nende väiksus on klientide jaoks eelis, ja nad toimivad sel juhul edukalt,? märkis Otsmann.

- Allan Ventsel, Hansapanga infrastruktuuri ja rasketööstuse osakonna direktor

Kuna keskmise suurusega või väikestel saetööstustel ei ole piisavat mastaapi selleks, et suuta tagada suurte tööstustega samaväärset kulude taset toodanguühikule, siis peab sellistel saetööstustel olema kindel turuni??, kus nad on konkurentsivõimelised.

Selleks võib olla näiteks suhteliselt väikeste spetsiifilise materjali partiide tarnimine suurematele puidutöötlejatele. Sageli moodustavad väikesed saetööstused integreeritud osa suuremast puidutöötlemisgrupist ning neid ei saa vaadelda eraldiseisva projektina.

Jätkuv kontsentreerumine süvendab erinevust tööstuste efektiivsuses ja kiirendab toorme hinna tõusu. Tooraine hinna tõus aga teeb madala efektiivsusega tootjatel turul püsimise järjest raskemaks.

Hansapanga poolt krediteeritav ettevõte peab omama perspektiivis piisavat konkurentsivõimet, efektiivsust, selget turustrateegiat, juurdepääsu toormele jne. On vajalik, et ettevõttel või selle võtmeisikutel oleks vastaval alal tegutsemise kogemus. Lisaks sellele on oluline ettevõtte piisav kapitaliseeritus (vähemalt 30?40) ja likviidsus. Laenu taotlev ettevõte peab olema võimeline koostama äriplaani, sh rahavoogude projektsiooni laenuperioodiks. Hinnanguliselt ei erine sae- ja puidutööstuste esitatavate projektide kvaliteet kogu tööstuse keskmisest.

Hansapanga arvates ei saa laenu saamine olla eesmärk omaette. Juhul, kui ettevõttel on visioon ja strateegia, kogenud meeskond, hea riskitunnetus ning piisavalt omavahendeid, ei kujune ka krediidi saamine üldjuhul probleemiks. Krediidi taotlemise sujumisele tuleb kasuks, kui ettevõtja üritab projekti hinnata ka laenuandja positsioonilt.

Autor: Indrek Kiisler

Hetkel kuum