Rahvaliidu vastus: ka meie tahame koalitsioonis lepitud tööd jätkata

Teil on õigus, et me oleme seitse kuud koos valitsusvastutust kandnud ja täna on juba hulk tööd tehtud, kuid veel rohkem on teha.Praegu on aga vaja otsustada, mida teha koalitsioonileppe täitmiseks 2004. aastal. Pöördusime selleks teie poole mureliku kirjaga.Et mitte jätkata teineteisest möödarääkimist, võtame vastuse aluseks teie pöördumise struktuuri. Te kirjutate paljudest asjadest, mida meie nagu teame. Oma vastuses räägime asjadest, mida ka teie teate, ja kuna oleme sama koalitsiooni liikmed, valime meie-vormi.

Me teame, et lastesõbralik ühiskond on meie koalitsiooni prioriteet. 2004. aasta riigieelarves langeb aga kõigi seniste lastetoetuste osatähtsus 3,7 protsendilt 3 protsendile. Jah, me tahame ühiselt sisse seada vanemahüvitise, kuid teha seda ilma peretoetusi suurendamata oleks teravalt ebaõiglane juba lapsi kasvatavate perede suhtes. Sellest on ühiskond meile väga selgelt märku andnud.

Me teame, et koos maksukoormuse alandamisega on haridus- ja kultuuritöötajate palgatõus järgmisel aastal ligi 12 protsenti. Kuid 2001. aastal kirjutas Vabariigi Valitsuse (kuhu kuulus ka Reformierakond) sotsiaalminister Eiki Nestor TALO-ga alla palgakokkuleppe, mis lubas kõrgharidusega haridus- ja kultuuritöötajatele Eesti keskmist palka. 2003. aastal palgatõusu sisuliselt ei olnud. Koalitsioonilepingus on aga punkt, et meie esmane eesmärk on õpetajate palgatõus, kusjuures palk kasvab kiiremini Eesti keskmisest. Lubades praegu 8-protsendilist palgatõusu, pole see õpetajatele eelneva kokkuleppe valguses tõsiseltvõetav. Tulemuseks oleks riigieelarve vastuvõtuga kaasnev pretsedenditu haridus- ja kultuuritöötajate üldstreik. Me mõistame haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa muret, millest ajendatuna ta on asunud streiki toetama. Rääkida Eesti keskmisest väiksemat palka saavatele inimestele 2-protsendilisest tulumaksumäära alandamisest tekkivast lisarahast on küüniline, sest maksumäära alandamine ongi nende sisulise palgatõusu külmutamise põhjuseks.

Me teame, et rahandusminister Taavi Veskimägi teatas, justkui oleks Päästeametile puuduva raha leidmine siseministri mure. Kuid Rahvaliidule on vastuvõetamatu riigi ees seisvate valuprobleemide lahendamise jaotamine vaid ministrite haldusalasse puutuvaks, mida peab lahendama sama erakonna ministrite rahavahetamise teel. Võtame siiski meeldiva uudisena teatavaks, et koalitsioonipartnerid püüavad kiirabile lisaraha leida ja seda loodetavasti mitte sotsiaalministeeriumi arvelt.

Me teame, et Ringhäälingunõukogu juurde on moodustatud töörühm, kes hakkab välja töötama avalik-õigusliku ringhäälingu tehnilise taseme nüüdisajastamise kava. Kuid rahandusminister andis kohtumisel Ringhäälingunõukogu liikmetega mõista, et Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni viimase nelja aasta vaegfinantseerimisest tekkinud 50 miljoni krooni suurust puudujääki pole lähiaastail võimalik katta. Samas nõuavad meile teadaolevad KPMG-Estonia uuringutulemused alates 2004. aastast avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimise 12,5-protsendilist aastakasvu.

Me mäletame, et koalitsiooni peamine eesmärk on positiivne iive. Samas ei ole praegu väljapakutud vanemahüvitise ülemmäära toetanud ükski erialaspetsialist ega asjaomane ühiskondlik organisatsioon. Mis veelgi olulisem, 67 protsenti Eesti elanikest on samuti selle vastu. Me võiksime teha sellest järeldused ja vähendada vanemahüvitise ülemmäära ühiskonna õiglustundega kooskõlas oleva tasemeni.

Me teame, et sakraalehitiste programmi raha on kavas kahekordistada kultuuriministeeriumi siseste vahendite arvelt 8 miljoni kroonini, kuid me teame ka seda, et see raha on kavas võtta Muinsuskaitseameti kinnismälestiste avariirestaureerimistöödeks ettenähtud 17 miljoni krooni arvelt. Rahvaliit arvab, et selline raha ümberpaigutus on Eesti muinsuskaitseliikumise pilkamine.