Rahvaliidu vastus: ka meie tahame koalitsioonis lepitud tööd jätkata

Rahvaliit saatis koalitsioonipartneritele avalduse, milles kinnitab ühiseid baasseisukohti ja tahet koalitsioonileppes kokkulepitud töödega jätkata.

Järgneb Rahvaliidu avaldus.

Austatud koalitsioonipartnerid

Ühendus Vabariigi Eest ? Res Publica jaEesti Reformierakond!

Teil on õigus, et me oleme seitse kuud koos valitsusvastutust kandnud ja täna on juba hulk tööd tehtud, kuid veel rohkem on teha.Praegu on aga vaja otsustada, mida teha koalitsioonileppe täitmiseks 2004. aastal. Pöördusime selleks teie poole mureliku kirjaga.Et mitte jätkata teineteisest möödarääkimist, võtame vastuse aluseks teie pöördumise struktuuri. Te kirjutate paljudest asjadest, mida meie nagu teame. Oma vastuses räägime asjadest, mida ka teie teate, ja kuna oleme sama koalitsiooni liikmed, valime meie-vormi.

Me teame, et lastesõbralik ühiskond on meie koalitsiooni prioriteet. 2004. aasta riigieelarves langeb aga kõigi seniste lastetoetuste osatähtsus 3,7 protsendilt 3 protsendile. Jah, me tahame ühiselt sisse seada vanemahüvitise, kuid teha seda ilma peretoetusi suurendamata oleks teravalt ebaõiglane juba lapsi kasvatavate perede suhtes. Sellest on ühiskond meile väga selgelt märku andnud.

Me teame, et koos maksukoormuse alandamisega on haridus- ja kultuuritöötajate palgatõus järgmisel aastal ligi 12 protsenti. Kuid 2001. aastal kirjutas Vabariigi Valitsuse (kuhu kuulus ka Reformierakond) sotsiaalminister Eiki Nestor TALO-ga alla palgakokkuleppe, mis lubas kõrgharidusega haridus- ja kultuuritöötajatele Eesti keskmist palka. 2003. aastal palgatõusu sisuliselt ei olnud. Koalitsioonilepingus on aga punkt, et meie esmane eesmärk on õpetajate palgatõus, kusjuures palk kasvab kiiremini Eesti keskmisest. Lubades praegu 8-protsendilist palgatõusu, pole see õpetajatele eelneva kokkuleppe valguses tõsiseltvõetav. Tulemuseks oleks riigieelarve vastuvõtuga kaasnev pretsedenditu haridus- ja kultuuritöötajate üldstreik. Me mõistame haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa muret, millest ajendatuna ta on asunud streiki toetama. Rääkida Eesti keskmisest väiksemat palka saavatele inimestele 2-protsendilisest tulumaksumäära alandamisest tekkivast lisarahast on küüniline, sest maksumäära alandamine ongi nende sisulise palgatõusu külmutamise põhjuseks.

Me teame, et rahandusminister Taavi Veskimägi teatas, justkui oleks Päästeametile puuduva raha leidmine siseministri mure. Kuid Rahvaliidule on vastuvõetamatu riigi ees seisvate valuprobleemide lahendamise jaotamine vaid ministrite haldusalasse puutuvaks, mida peab lahendama sama erakonna ministrite rahavahetamise teel. Võtame siiski meeldiva uudisena teatavaks, et koalitsioonipartnerid püüavad kiirabile lisaraha leida ja seda loodetavasti mitte sotsiaalministeeriumi arvelt.

Me teame, et Ringhäälingunõukogu juurde on moodustatud töörühm, kes hakkab välja töötama avalik-õigusliku ringhäälingu tehnilise taseme nüüdisajastamise kava. Kuid rahandusminister andis kohtumisel Ringhäälingunõukogu liikmetega mõista, et Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni viimase nelja aasta vaegfinantseerimisest tekkinud 50 miljoni krooni suurust puudujääki pole lähiaastail võimalik katta. Samas nõuavad meile teadaolevad KPMG-Estonia uuringutulemused alates 2004. aastast avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimise 12,5-protsendilist aastakasvu.

Me mäletame, et koalitsiooni peamine eesmärk on positiivne iive. Samas ei ole praegu väljapakutud vanemahüvitise ülemmäära toetanud ükski erialaspetsialist ega asjaomane ühiskondlik organisatsioon. Mis veelgi olulisem, 67 protsenti Eesti elanikest on samuti selle vastu. Me võiksime teha sellest järeldused ja vähendada vanemahüvitise ülemmäära ühiskonna õiglustundega kooskõlas oleva tasemeni.

Me teame, et sakraalehitiste programmi raha on kavas kahekordistada kultuuriministeeriumi siseste vahendite arvelt 8 miljoni kroonini, kuid me teame ka seda, et see raha on kavas võtta Muinsuskaitseameti kinnismälestiste avariirestaureerimistöödeks ettenähtud 17 miljoni krooni arvelt. Rahvaliit arvab, et selline raha ümberpaigutus on Eesti muinsuskaitseliikumise pilkamine.

Me teame, et koalitsioonil on kavas tõsta toimetulekupiiri, kuid Rahvaliit ei näe põhjendusi, miks ei peaks tõstma 1997. aastal kehtestatud piirmäära juba 1. jaanuarist 2004.

Me teame, et põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi eelarve kasvab järgmisel aastal jõudsalt, kuid teame, kui palju energiat pidid nende valdkondade ministrid kulutama, et see koalitsioonileppes kirjas olev punkt saaks täidetud ja Euroopa Liidu struktuurfondidest pakutava toetuse kättesaamiseks paratamatult vajalik raha leiaks Eesti-poolse täieliku kaasfinantseeringu.

Me teame, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine jätab tööinimesele rohkem raha kätte, kuid teame ka seda, et tulumaksumäära alandamine jätab lõviosa rahast vaid jõukamale ühiskonnakihile ja halvendab nende olukorda, kes palgatulu ei saa (nt üliõpilased ja pensionärid).

Me teame, et kõrgharidustellimus suureneb järgmisel aastal formaalselt 37 miljoni krooni võrra, kuid avalik-õiguslike ülikoolide koolitustellimus 2004. aasta vastuvõtuks väheneb ligi 7 protsendi võrra. See andis Rektorite Nõukogule põhjuse tõdeda, et ülikoolide õppetöö rahastamine on külmutatud 1999. aasta tasemel ja 2004. aastal võib isegi kahaneda. Rahvaliidu arvates pole see sammuks koalitsioonilepingus lubatud teadmiste- ja innovatsioonipõhise arengumudeli suunas.

Me teame, et igakuist keskmist vanaduspensioni on kavas tõsta kolme aastaga ligi tuhande krooni võrra, kuid millega põhjendada seda, et 1,7 miljardi krooni suuruse pensionikassa ülejäägi juures peavad pensionärid ootama hädavajalikku täiendavat pensionitõusu veel pool aastat.

Me teame, et Rahvaliidu katsed hakata omavalitsusi kujundama sõltumatuteks ja tugevateks partneriteks riigile pole koalitsioonipartnerite poolt mõistmist ja toetust leidnud.

Me teame ka seda, et Rahvaliidu ministrite eelnõud seisavad Riigikogu komisjonides koalitsioonipartnerite vastuseisu tõttu, kuigi nii koostöökoda kui valitsus on eelnõud heaks kiitnud.

Me teame, et riigieelarve on parlamendis kaks lugemist läbinud ja selle vastuvõtmiseks veel käesoleval aastal pole vähimatki takistust, kui koalitsioon teeks sinna muudatused ühiskonna valuprobleemide leevendamiseks. Me oleme kõigest sellest korduvalt rääkinud, kuid kuuljaid kõrvu pole seni olnud.

Ka meie tahame koalitsioonileppes kokkulepitud ja lubatud tööd jätkata. Selleks peab Rahvaliit vajalikuks järjestada lepingu eesmärgid lähtuvalt ühiskonnas esile kerkinud sotsiaalsete probleemide valulisusest ja kujundada riigieelarve sellele vastavaks. Selle sooviga 17. novembril käesoleval aastal teie poole pöördusimegi.