- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELi riigid seljatasid komisjoni
?Kui ELi ministrid jätkavad sellisel moel otsuste tegemist, siis ei tõuse Euroopa Liit eales 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks, nagu on tema eesmärk,? ütles pettunud Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Frits Bolkestein.
Direktiivi eelnõu läheb detsembri keskel Euroopa parlamenti kinnitamisele. Kuna direktiiv on pälvinud seniste peamiste vastaste üksmeelse toetuse, on seekord olemas kõik eeldused selle vastuvõtmiseks ja järelikult ei tohiks minna nii nagu 2001. aastal, kui see Saksamaa eestvõttel parlamendis blokeeriti.
Euroopa Komisjon ja siseturuvolinik olid lootnud selle direktiiviga tugevdada siseturgu, kus kapital liigub vabalt ja kaoksid takistused firmade ühinemisel ja ülevõtmisel üle riigipiiride. See aga tekitas mitme ELi suurriigi valitsuses kartusi, et siis ei saa nad enam mingil moel takistada oma väärikate rahvuslike kontsernide minekut välikapitali, eriti USA firmade kätte. Peamine direktiivi vastane oli Saksamaa, kes kartis Volkswageni jt oluliste ettevõtete pärast.
Kuid direktiivi vastu on kiivalt olnud ka Põhjamaad Rootsi, Taani ja Soome, kellele ei meeldinud komisjon soov kaotada neis riikides kehtiv kahe aktsia süsteem. Eriti on komisjoniga sõdinud Rootsi Wallenbergid. Wallenbergide dünastia on üles ehitanud Rootsi tähtsaimad tööstuskontsernid, mis on viidud börsile. Et Rootsis kehtivad tugev A-aktsia ja nõrk B-aktsia, siis saavad Wallenbergid A-aktsiate abil säilitada kontrolli firma üle, ehkki nende kapitalipanus on kokku kuivanud. Näiteks kontrollivad nad 4,8protsendilise aktsiakapitaliga 38,8% Ericssoni häältest. Võrdse hääleõigusega aktsiatele üleminek tähendaks neile seega kontrolli minetamist firma üle ja kaotaks teistelgi perefirmadel igasuguse huvi börsile mineku vastu.
Direktiivi taganttõukajaks sai Itaalia, kes võttis endale ülesandeks see juba 1989. aastast töös olnud seadus oma ELi eesistumisperioodil lõpuks ometi läbi suruda. Kuid vaevalt oleks see temalgi õnnestunud, sest riigid ja komisjon ei taganenud oma seisukohast, kui appi poleks tulnud Portugali kompromissettepanek, mis teeb mööndusi nii Saksamaale kui ka Põhjamaadele ning on osutunud neile vastuvõetavaks.
Direktiivi uues versioonis lubatakse Saksamaa meeleheaks vaenuliku ostupakkumise saanud firma juhtidel ilma aktsionäridega kooskõlastamata rakendada kaitseabinõusid (nn kihvtirohtu), juhul kui ülevõtmist soovival välisfirmal on endal niisugune kaitse olemas, nagu näiteks USAs. Samuti lubatakse riikidel olemasolev kahe aktsia süsteem säilitada.
Frits Bolkesteini hinnangul on kompromissi tulemusena kadunud direktiivist selle põhiline mõte ja liikmesriigid saavad senisest isegi suuremad volitused firmade ülevõtmist kaitsta, mistõttu ta hindab seda protektsionismi suurendamise, mitte vähendamisena. Direktiivi vastuvõtmise korral võidakse seda muuta alles viie aasta pärast, kui on selgunud selle toime siseturule.
Esimesed USA hinnangud uuele direktiivivariandile on mürgised. Kuna uus seaduseelnõu raskendab USA suurfirmadel Euroopa ettevõtete agressiivset ülevõtmist, siis hoiatavad ameeriklased: see annab selge signaali, et Euroopa ei ole äritegemiseks avatud.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele