ELi riigid seljatasid komisjoni

Kuid direktiivi vastu on kiivalt olnud ka Põhjamaad Rootsi, Taani ja Soome, kellele ei meeldinud komisjon soov kaotada neis riikides kehtiv kahe aktsia süsteem. Eriti on komisjoniga sõdinud Rootsi Wallenbergid. Wallenbergide dünastia on üles ehitanud Rootsi tähtsaimad tööstuskontsernid, mis on viidud börsile. Et Rootsis kehtivad tugev A-aktsia ja nõrk B-aktsia, siis saavad Wallenbergid A-aktsiate abil säilitada kontrolli firma üle, ehkki nende kapitalipanus on kokku kuivanud. Näiteks kontrollivad nad 4,8protsendilise aktsiakapitaliga 38,8% Ericssoni häältest. Võrdse hääleõigusega aktsiatele üleminek tähendaks neile seega kontrolli minetamist firma üle ja kaotaks teistelgi perefirmadel igasuguse huvi börsile mineku vastu.

Direktiivi taganttõukajaks sai Itaalia, kes võttis endale ülesandeks see juba 1989. aastast töös olnud seadus oma ELi eesistumisperioodil lõpuks ometi läbi suruda. Kuid vaevalt oleks see temalgi õnnestunud, sest riigid ja komisjon ei taganenud oma seisukohast, kui appi poleks tulnud Portugali kompromissettepanek, mis teeb mööndusi nii Saksamaale kui ka Põhjamaadele ning on osutunud neile vastuvõetavaks.

Direktiivi uues versioonis lubatakse Saksamaa meeleheaks vaenuliku ostupakkumise saanud firma juhtidel ilma aktsionäridega kooskõlastamata rakendada kaitseabinõusid (nn kihvtirohtu), juhul kui ülevõtmist soovival välisfirmal on endal niisugune kaitse olemas, nagu näiteks USAs. Samuti lubatakse riikidel olemasolev kahe aktsia süsteem säilitada.

Frits Bolkesteini hinnangul on kompromissi tulemusena kadunud direktiivist selle põhiline mõte ja liikmesriigid saavad senisest isegi suuremad volitused firmade ülevõtmist kaitsta, mistõttu ta hindab seda protektsionismi suurendamise, mitte vähendamisena. Direktiivi vastuvõtmise korral võidakse seda muuta alles viie aasta pärast, kui on selgunud selle toime siseturule.

Esimesed USA hinnangud uuele direktiivivariandile on mürgised. Kuna uus seaduseelnõu raskendab USA suurfirmadel Euroopa ettevõtete agressiivset ülevõtmist, siis hoiatavad ameeriklased: see annab selge signaali, et Euroopa ei ole äritegemiseks avatud.