Juhatuse liikme vastutuse riski saab vähendada
Pidevalt ähvardav vastutuse oht pärsib juhtkonna keskendumist oma põhiülesandele, milleks on äriühingu jätkusuutlikkust ja tulemuslikkust arendav juhtimine. Rangete vastutuse aluste kõrval saab äriühingu sisesuhetes tegevusmallide analüüsi ja sisekokkulepete abiga vastutuse riski siiski mõnevõrra maandada. See on vajalik, et tagada hoolsatele ja lojaalsetele juhatajatele heas usus mõistlike äririskide võtmisel kindlustunne.
Peamine vastutusest vabanemise alus seisneb hoolikas ja läbimõeldud juhtimises. Kahju tekkimisel on selle põhjal hiljem võimalik tõendada, et juhatuse liige on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Juhatuse liige ei vastuta iseenesest äriühingu kohustuste täitmise ja ettevõtluse edukuse eest.
Mitmeliikmeliste juhatuste puhul võib olla otstarbekas juhtimist puudutavad valdkonnad ära jagada, kuid ainuüksi see ei vabasta vastutusest. Kohustuste jagamise ja delegeerimise puhul peab olema tagatud järelevalve, kuna juhatuse kohustusi peavad täitma kõik liikmed. Et oleks ülevaade ja võimalus sekkuda, kui keegi soovib isiklikust vastutusest hoiduda, tuleb pidada regulaarselt infokoosolekuid. Kui mingis valdkonnas on toimunud rikkumine, kuid juhatuse liige on kuulnud selle valdkonna eest vastutava liikme aruannet, toimib efektiivne sisekontroll ja tal pole alust kahtlustada, et midagi on valesti, võib seda lugeda tema osas piisavaks vastutusest vabanemise aluseks.
Kohustuste jagamise kohta võib sõlmida ka näiteks juhatusesisese kokkuleppe, millega vastutuse ja kahju hüvitamise määr jagatakse liikmete vahel kohustuste jaotusest lähtuvalt. Siis saab solidaarvõlgnikuna kahjusumma tasunud juhatuse liige nõuda hiljem kohustatud liikmelt summade hüvitamist. Et tööjaotusel oleks äriühingus mõju, võib see olla kirjas ka kõrgema organi poolt kinnitatud juhatuse tööreglemendis.
Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest ja sellest, et seaduses on sätestatud väga kitsad vastutuse piiramise võimalused, võivad äriühing ja juhatuse liige mõnevõrra teenistuslepingus viimase vastutuse aluseid etteulatuvalt pehmendada. Näiteks võivad nad sätestada vastutuse üksnes tahtliku ja raskelt hooletu rikkumise korral või limiteerida vastutust mingi summaga. Samas tuleb siin olla ettevaatlik. Ei saa välistada, et kohus jätab sellise vastutuse lepingulise piiramise kohaldamata. Kindlasti ei kehti selline piiramine äriühingu võlausaldajate suhtes.
Üldkoosoleku poolt majandusaasta aruande kinnitamine ja juhatuse liikmete tegevuse üldine heakskiitmine ei vabasta neid iseenesest vastutusest. Samas, kui juhatus on eraldi välja toonud kahjuliku tehingu ja kõik sellega seonduvad asjaolud, siis omab kõrgema organi vastav vastutusest vabastamise otsus selles episoodis ja tehingus ka vastutusest vabastavat efekti. Ühingu organite liikmed peavad omavahelistes suhetes tegutsema heas usus, mis sisaldab lubatud piirides ka avalikustamiskohustust. Nii selle täitmiseks kui ka juhataja meelerahu tagamiseks võib olla oluline kahjulike otsuste avalikustamine üldkoosolekul. Seda võibki käsitleda äriühingu kahjunõudest loobumisena või kompromissina.
Siinkohal tuleb märkida, et selline vabastamine ei kehti äriühingu maksejõuetuse puhul tema kreeditoride suhtes. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele pole õige väita, et nõukogu korraldus või nõusolek tehingu teostamiseks vabastab juhataja alati vastutusest. Kui tehingu tagajärjel kannab ühing kahju, võib tekkida küsimus kahe juhtorgani liikmete solidaarvastutusest. Juhatus ei tohi pimesi aktsepteerida seda, mida nõukogu käsib. Ta peab iseseisvalt asja läbi uurima ja oma seisukoha kujundama, eriarvamusest kindlasti teada andma ja vajadusel korralduse täitmisest keelduma.
Siinkohal võib siiski märkida, et näiteks aktsionäride üldkoosoleku seadusliku, kuid näiteks äriliselt ebamõistliku otsuse järgimisel juhatus liige ei vastuta, sh ka äriühingu maksejõuetuse korral. Vastutama jäävad otsuse vastuvõtnud aktsionärid.
Aktsionäride üldkoosoleku piiratud pädevusest tulenevalt peab sellise otsuse algatus tulema nõukogult või juhatuselt endalt. Loomulikult peab ettepaneku tegemisega kaasnema põhjalik selgitustöö. Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõus on kavas muudatus, mille kohaselt juhatuse liige ei vabane eeltoodud juhul vastutusest, kui äriühing on maksejõuetu.
Juhatuse vastutuse tagajärgi võib pehmendada veel sellega, et sõlmitakse spetsiaalne vastutuskindlustus või sellga, et emaettevõtja annab juhatuse liikmele garantii hüvitada talle vastutuse realiseerumise korral kõik sellega seonduvad kulud.
Autor: Tuuve Tiivel