Vahur Kraft • 22. detsember 2003 • 3 min
Jaga lugu:

2004 tuleb laenukliente otsida ettevõtjate hulgast

2003. aastal realiseerus Eesti soov tagasipöördumisest Euroopasse. ELi jõudmises on suur roll meie riigi stabiilsel majandus- ja rahapoliitikal, mis on toetunud vastutustundlikule ja tasakaalulisele eelarvepoliitikale. Üks suur eesmärk on saavutatud, kuid oma auväärse koha eest Euroopas peame tõsiselt töötama. 1. mai 2004 tähendab uue etapi algust, kus peame ennast tõestama Euroopas võrdväärse, innovatiivse, paindliku ja konkurentsivõimelise riigina.

Lõppevat Eesti majandusaastat iseloomustas rekordiliselt madal inflatsioon, maailmamajanduse madalseisu arvestades hea majanduskasv, mis ületas euroala kasvu peaaegu nelja protsendipunkti võrra, ning suur välisinvesteeringute sissevool. Samas soodsad intressid suurendasid tunduvalt laenunõudlust ning sügisel ületas eraisikute laenude-liisingute kogumaht esmakordselt hoiuste kogusumma. Murettekitavalt paisus ka jooksevkonto defitsiit.

Eesti Pank näeb tuleva aasta majanduskasvuks 5,2 protsenti, mis on 0,5 protsenti vähem 2003. aasta kevadel prognoositust. Üle viieprotsendiline kasv leiab aset eeldusel, et maailmas algab kauaoodatud tõusuperiood ning Eesti ekspordisektori mahud suurenevad. Maailmamajanduse surutise jätkudes võib meie majandus areneda samas ka kõigest 2,5-3,5 protsenti, jõukohase kuueprotsendilise kasvu asemel.

Eesti kiire majanduskasvu kõrval on oluline arengu tasakaalustatus. Sisenõudlusel rajanev kasv ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Riigil on oluline roll tasakaalustamaks aktiivse tarbimise ja investeeringute mõjusid, hoides eelarvet tasakaalus ning suurendades reserve. Majanduses püsiva ebakindluse tõttu tuleb kõrgelt hinnata säästmist ning põhjalikku tulude-kulude arvestust. Seda nii era- kui riigisektori puhul.

Eesti finantssektorit iseloomustab endiselt kõrge kapitaliseeritus, hea likviidsus ning elavnenud pingutamine turuosade nimel. Samas teeb muret, et väljastatavate laenude ennakkasv toimub elamuasemelaenude sektoris ning ettevõtetele antavad laenud on liialt suures osas suunatud mitte eksportivatele ettevõtetele, vaid kaubandus- ja kinnisvarasektorisse. Pikaajalise tulu teenimise tagamiseks peavad pangad enam tähelepanu pöörama eraettevõtetele, kes on ELi turutingimustes konkurentsivõimelise kauba tootjad või teenuse pakkujad. 2004. aasta soovitus pankadele on seega: leidke rohkem häid laenukliente ettevõtete hulgast.

Järgnevalt aastalt on Eesti Panga prognooside kohaselt oodata inflatsiooni mõningast kiirenemist ning jooksevkonto defitsiidi vähenemist. Loodetavasti paraneb tuleval aastal ka Eesti väliskaubandus, mis oluliselt kiirendaks seni sisenõudlusele toetunud majanduskasvu.

Aitame kaasa Eestisse puutuvaile otsustele

Euroopa Liidu liikmelisus tähendab meile kindlasti täiendavaid võimalusi ja väiksemaid riske. Meie tubli töö peab aga jätkuma, hoidmaks Eesti majandust edukana.

Eesti Pangale tähistas lõppev aasta tõsise koostöö algamist Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS). Meie esindajad osalevad juba 12 Euroopa Keskpanga komitees ning 28 töörühmas, aidates omalt poolt kaasa Eestit puudutavate otsuste kujunemisele. Seega kui Eestist saab 1. mail 2004 Euroopa Liidu liige, on meie kompetentne hääl juba otsustes kaasa rääkimas. ELi liitumislepinguga võetud kohustus - võtta Maastrichti kriteeriumide täitmisel kasutusele euro - on riiklik ülesanne. Eesti Pank leiab, et euro kasutuselevõtuks peavad riik, ettevõtjad ja eraisikud valmis olema 2006. aasta suvel. Ühisraha kasutuselevõtt on loogiline jätk Eesti senisele rahapoliitikale. Euro tähendab meile madalat inflatsiooni, võrreldavaid hindu, väiksemaid tehingukulusid ja eeldusi stabiilseks majanduskasvuks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt