Sõiduki vanus ja päritolu tehasetähises

Või kui tekib näiteks soov politseiameti koduleheküljelt uurida oma sõiduki varguste arvu ehk selgitada, kui riskantne on sellist sõidukit omada, siis koduleheküljel toodud VIN-koodi järgi on paljudel puhkudel võimalik tuvastada, millisel aastal toodetud autod on autovaraste seas kõige populaarsemad. Näiteks selgub, et lõviosa varaste saagiks langenud VW Passatitest on toodetud 1990ndate alguses ehk tegemist on selle nn kandilise mudeliga, mida enne 1994. aastal toimunud mudeliuuendust toodeti.

VIN-kood on auto identifitseerimisnumber, mida autotootjailt nõuab rahvusvaheline standard ISO 3779 ning milleta näiteks Eesti Autoregistrikeskus ühtegi sõidukit arvele ei võta. Euroopa autodel paikneb see tavaliselt kapoti all, kindlasti on see kirja pandud ka auto tehnilisse passi.

Vastavalt standardile koosneb VIN-kood 17 tähest ja numbrist. Esimesed kolm tähte tähistavad sõiduki päritolumaad ning valmistajat (vastavalt ISO 3780 standardile), viis järgmist tähte sõiduki mudelit ja selle omadusi, üheksas on kontrollkood, VIN-koodi kümnes koht märgib sõiduki valmistamisaastat. Kui Ameerika autotootjatel on valmistamisaasta märkimine kohustuslik, siis Euroopa Liidu direktiivid jätavad valmistajafirma otsustada, kas ja millisel kujul seda VIN-koodi märkida. Seetõttu kasutavad mõned autotootjad Euroopa ja Ameerika turu jaoks toodetud autodes erinevaid VIN-koodi süsteeme, paigutavad aastakoodi mõnda teise kohta või kasutavad lihtsalt aastaarvu kaht viimast numbrit. Tuleb tähele panna, et näiteks uuematel autodel võib aastakood näidata hoopis mudeli tootmissevõtmise aastat.