Alkoholi ja prostituudi ostmise otsustab tarbija

Sirje Kingsepp 24. märts 2004, 00:00

Viimasel ajal on Eestis teravate probleemidena esile kerkinud prostitutsiooni ja alkoholismi piiramine. Eriti suurt vastukaja on leidnud idee keelustada prostituudi teenuse ostmine: miks me peaksime karistama süütut tarbijat, klienti, kui on olemas vahendaja vastutusele võtmise seadus?

Alkoholi tarbimine on mõnes Eesti piirkonnas juba ka juba öise alkoholimüügi keelu kaudu piiratud. Kuna nii prostituudi teenuse kui alkoholi müügi puhul on tegemist müüja ja kliendi vahelise suhtega, siis võiks otsustamisel lähtuda peale emotsioonide ka majanduses kehtivatest seaduspäradest pakkumise ja nõudluse reguleerimisel.

Me teame, et nõudlus sõltub pakkumisest ja pakkumine nõudlusest. Kui inimestel kasvab näiteks hüppeliselt vajadus moosisaiu süüa, siis hakkavad nad neid poodidest massiliselt ostma ning kuna pakkumine ei tule silmapilkselt nõudlusele vastu, siis on võimalik nõudluse reguleerimiseks hindu tõsta. Kui aga mingi kauba müük muutub kasumlikumaks, kuna hind tõuseb, tuleb turule kiiresti uusi pakkujaid ja hinnad hakkavad jälle langema. Seda nimetataksegi vabaturumajanduseks.

Samas kui riik otsustab, et moosisaiade söömine või alkoholi tarbimine on kahjulik ja keelab ära müügi näiteks pärast kella kaheksat õhtul, siis selle tulemusena ei vähene inimese vajadus ? ta läheb ja ostab oma pudelid varem ära või otsib mõne koha, kus reeglitest ei hoolita. Kokkuvõttes on alkoholi tarbimine ikka sama suur, kuid võidavad salaalkoholimüüjad. Mis juhtub aga siis, kui riik soovib millegi ? praegu prostituudi teenuse ? müügi täiesti ära keelata ja ütleb, et kupeldajad pannakse vangi? Tarbijal säilib vajadus, aga avalikult keegi kupeldada ei saa. Nõudlus on suurem kui pakkumine ? tõusevad müügihinnad. Lõppkokkuvõttes on müüjate karistamise seadus teinud julgete kupeldajate äri äärmiselt kasumlikuks.

Kui kupeldamine legaliseerida, tasakaalustuvad hinnad. Kuid ärme unusta, et kliendi soov määrab. Kui inimkeha ostmine on normaalne tegevus, siis tuleb pakkuda ka täissortimenti ja -teenindust. Ostukäitumise mõjutamine on prostituudi kliendi karistamine. Kui mingi tegevus on kuulutatud kuriteoks, mille eest võib viieks aastaks vangi minna, siis enamik inimesi ei soovi kinni minna, et oma vajadust illegaalsel viisil rahuldada. Nõudlus väheneb ja koos sellega ka pakkumine. Muutub ka ühiskonna suhtumine üldiselt ning turuosalised otsivaid muid seaduslikke võimalusi raha teenimiseks ja kulutamiseks. Mida aga riik peaks tegema, kui ta arvab, et alkoholi tarbimine on tervisele kahjulik? Rootsil oli mõnikümmend aastat tagasi sama probleem. Rootsi valitsus lähtus ökonoomikas tuntud asenduskauba efektist ja hakkas rahvale propageerima kohvi joomist. Sellel ostukäitumise mõjutamisel oli mõõdetav tulemus. Kuid nõudluse reguleerimine on pikk ja kulukas, pealegi joovad eestlased juba niigi palju kohvi.

Meil tuleks leida mingi teine asenduskaup, mida propageerida. Tegelikult on ju eestimaalaste probleem just suurte koguste ja kange alkoholi tarbimine. Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et klient on alati kuningas ? kui klient midagi soovib, siis ta seda ka saab. Me võime talle küll kauba hankimise raskeks teha, kuid see mõjutab vaid pakkumist ja soodustab suuremaid ning tugevamaid müüjaid. Kui me soovime piirata tarbimist, siis tuleb lähtuda ka tarbijast ning teda sobival viisil mõjutada.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing