Eraraha kasutamine tee-ehituses sai reeglid

Raamatupidamise toimkonna koostatud PPP (public private partnerhips) juhend kirjeldab avaliku ja erasektori partnerlusprojektide arvestuspõhimõtteid. PPP-projekte viiakse läbi avalike teenuste valdkonnas, mis nõuavad suuri investeeringuid, nagu näiteks teede, sildade, haiglate ehitus ja nende edasine haldamine. Eestis on PPP kasutussooviga kohalikest omavalitsustest enim silma paistnud Tallinn.

?Tundub, et lõpuks on jää hakanud liikuma,? tõdes juhendiga värskelt tutvunud Tallinna finantsdirektor Ahti Kallaste. Ta lisas, et esialgu võiks Eestis PPP-projektidena lihtsamaid asju proovida ning juhtum juhtumi haaval edasi liikuda.

Kallaste märkis, et üks asi on dokument, mis näitab, kuidas PPP varasid bilansis kajastada, teine asi aga see, kuidas riske hinnata ja maandada: ?Riskide hindamist pole keegi avalikus sektoris proovinud.? Kui riski võtab kanda erasektor, siis ei tule finantsdirektori sõnul avalikule sektorile kohustusi, vaid tulevikuvõimaluste arvestamine ? samas on ka need varjatud kohustused.

Kallaste ei vastanud, kas Tallinn hakkab järgmisel aastal kasutama PPPd, sest see on poliitikute otsustada.

Selle kohta ei osanud veel täpset vastust anda ka pealinna teedeehitust kureeriv abilinnapea Peep Aaviksoo, kelle sõnul tähendab küll PPP juhendi ilmumine rahandusministripoolset lubaduse täitmist. ?Ei oska öelda head ega halba, kuid oleme seda pikkisilmi oodanud,? lisas ta.

Rahandusministeeriumi nõunik Kalle Kukk ütles, et Tallinn on plaanitud PPP-projektide ? näiteks Haabersti ristmiku ehitus ? venimisel küll varem viidanud vastava riikliku raamistiku puudumisele, kuid tegelikult poleks juhendi puudumine olnud takistus. Pigem oli küsimuseks see, kas Tallinn peab ristmiku soetamise enda bilanssi võtma või mitte. Kui oleks võtnud, siis oleks olnud raskusi laenukoormuse piirist ? 60% tulude mahust ? kinnipidamisega. ?Seda ütlesime siis ja ütleme ka täna, et see läheb igal juhul linna kohustuste hulka,? lausus Kukk.

Samas lisas Kukk, et kui kohalikul omavalitsusel õnnestub saada kokkuleppele, et riskid võtab enda kanda erasektorist arendaja, siis ei teki probleeme mainitud 60% piiri hoidmisega.

PPP põhimõttel plaanis Tallinn alustada tee-ehituse rahastamist juba 2002. aastal, mil tutvustati 3 miljardi kroonise maksumusega tänavavõrgu arengukava lähemaks viieks aastaks. Pealinn plaanis koostöös erasektoriga valmis ehitad Põhjaväila, alustada Lõunaväila ehitustöödega, rajada mitmetasandilised Mäekalda ja Haabersti ristmikud.

Toona oponeeris volikogus Edgar Savisaare juhitud linnavalituse plaanile Res Publica fraktsiooni esimees, praegune linnapea Tõnis Palts, märkides, et PPP puhul tegemist hiiliva laenuvõtmisega.